Täna käis
Raisakull spaa-hooaega avamas.
Kõiksepealt tuli
vastavalt ka parmude ja muude selliste pinisevate vereimejate
vastaselt riietuda, lastes enne dihlofossi, khmm,
õigemini pihustades puugivastast Offi riietele. Lõpuks tõmbas oranžikarva
kummikud kahele paarile sokkidele otsa. Kaabulott peanupu otsas, habe
sorakil nagu vana äratrööbatud pintsel või igemehari, nägi
Raisakull hirmus vihane välja küll, hirmutamaks igat laadi argu
rehve ja sotse, muudest jahvekummardajatest ei tasu lausa röökidagi.
Mis nad siis tulevad siia õuele õiendama... Oi, kui kippelt
nad kadusivad, kui Raisakull pootshaagi käe otsa haaras.
Spaasse jõudes
lammutas Raisakull pootshaagiga basseini ühe seina laiali. Paaris kohas
läigatas vesi üle kummikusääre, ega sest polnud hullu miskit –
sel juhul polnud enam vaja end tagasi hoida. Ainult kae, et ise
persetpidi vette ei kuku. Siis oleks ka supelusehooaeg Raisakulli
jaoks avatud...
Veetaseme alanedes
ei tahtnud basseini peremees end larhvile anda. Oleks, et saadaks
puhtaks küüritud dollareid, aga ei, tema, kuradi kooner, raisk,
saatis hoopis nurga tagant Raisakullile mingisuguseid rohutuuste.
Hommikul läheb ja
kaeb Raisakull üle, kas ja kui palju rohelisi kupüüre talle
jäeti...
Homse kohta veel
niipalju, et Raisakull avab ametlikult enda jaoks sportimise hooaja,
selleks tuleb GT-ga Aegviitu vändata, et presiidiumi rada mööda
Jänedale naasta. Et ilusat ilma pidi lubatama, saaks sellel aastal
ühtlasi ratturipüksid ka veidi sisse peeretada. Muidu löövat
koid sisse...