Raisakulli tabas just üks tõeliselt tõeline tõdemus – munejad on ju kõik reptiilid.
Kuidagi eukalüptiselt värskendava tuuleiili-taoline tunne lõi jalad alt ning peakolu pealt klaariks.
Saunas leili visates kaeb Raisakull hoolega oma tuuleveskilaadseid semaforinäidikuid – nüüd on mõlemad käed märgistatud püütoninahksete käiste asemel märksa väiksemate laikudega.
Üle-eelmise nädalalõpu seisuga sai Raisakull mingisuguse jalutamispelutamise tõve külge, mistõttu paremat jalga järele tõmmates käis hästi teritatud terav valu puusakondist läbi.
Raisakull mõtles iroonilisus-sarkastiliselt, et äkki ta muundubki sõna otseses mõttes roomajaks, kel pole ühtegi jäsemet vaja ja kes roomates ainult vingerdab mööda lapikut maakera.
Proovis, mis ta proovis, ei saanud ta edasi ega tagasi – ühe koha peal vääneldes tundus Raisakullile endale, nagu ta oleks mingi raske kõhutõve või epilepsia külge haakinud.
Tuli lihtsalt tohtri manu ära käia, kus Raisakull küsis otse, kas see võib olla vaktsiinidooside mõju? Mille peale peale väikest mõttelungi noogutati ning ühmati, keegi ei tea, kuhu see mõju välja lööb...
Kesknädalal käis Raisakull retseptirohtusid välja lunastamas, unustamata lisaks rästikumürgisalvi juurde muretsemast – äkitse tulebki maostumise elik reptiilistumise vastu maomürgiga võidelda.
Muide, kui ikka arvate, et vaktsineerimine on ohutu, siis Raisakulli puhul see paika ei pea.
Vereringesse pressitud vaktsiin tahab kasulik olla, kuid leidmata õiget vastast, hakkab ta paratamatult otsima mille või kellega võidelda – viimasel juhul tekitas Raisakullile kondivalu lisaks maonahale.
Kas tõesti pidanuks Raisakull omale Wuhani-taudi külge haakima, et organismis jõude seisev vaktsiin saaks kuulutada oma kasulikkust???
Kust kuradima kohast seda hirmsat hiina haigust hankida oleks saanud?
