kolmapäev, 11. november 2020

Möh, mis vaba meedia?

Ilmselgelt pole Tummpää rahvasaadikutel aega ja ega ka ilmselt ka tahtmist oma arust Olümpuse mäelt rahva hulka tulla ega püüa ka pööbli eluolu üle huvi või muret tundmast. Tänavatel jõlkumisest võib ainult unistada. Kuigi sellest võib kasu olla. Võib-olla seetõttu jääb märkamata ka tänavakunstnike krahviti. Näiteks allolev on viisaastakutagune tundmatu kunstniku tundmatu teos, mida peaks iga poliitiline broiler või kanakukk nägema enne, kui kaagutama või kirema kipub. Sestap on vast mõttekas idee, kui igal aastal tehakse nii Riigikogu saadikutele kui ka valitsuse liikmetele tuurilaadsed matkad, mis kulgevad mööda õpetussõnu täis soditud seintest. Pärast tuuri jagab presiidium kõigile tuuril osalejatele valged paberilehed või tahvlid-krihvlid kontrolltööks. 
Toda viimast nimetatakse nähtu kinnistamiseks.  
Ma siin mõtlesin vaba meedia, tõeliselt vaba meedia üle, nagu ametist tagasiastunud politseiminister mainis uskuvat tõtt rääkimas.  Või on tal mingi tihe agentide võrgustik ühendriikide pinnal, et ta teab täpselt...
Jõudsin millegipärast järeldusele, et vaba meediat pole enam olemas - on vaid eri huvigruppide poolt edastatav ühepoolne infotulv. Sestap pole ime ka, kui eurosaadik Jaak käis ainult vabariiklasi vaatlemas, kuigi võinuks ka demokraate jälgida ning edastas seetõttu oma parteikaaslastele ühekülgset infot.
Ühekülgsete teavete omaks võtmised võivad ministrid pehmelt öeldes natuke napakaks teha. 
Kui analüüsida isa-poja ja nende pühast vaimust vaevatud sõnakasutust, siis mulle tundub, et nad tarbisid eelkõige ja edastasid KKK ideid... 


Kommentaare ei ole: