Sihuke kahtlus on,
et ega sellest ketivahetusest pääse.
Täna puhanud
olemisega Raisakull kruvis esivahetajalt trossi lahti ning proovis
oma parima arusaamisega käikari huupi paika panna. Siis pingutas
järgmise poldi puruks. No see on andestatav, kuna Raisakullil pole
momentvõtit ja ratta kokkupanemise juhendit kuskilt võtta, siis
võttis uue poldi kasutusele. Enam-vähem sai ratta korda.
Et Raisakull on
loova mõtlemisega, mõtles ta sirge juhtraua vahetada millegi vanema
vastu, näiteks vedeles kuuri all vana Aist'i lenks, proovis seda rattale nagu uuema aja moeröögatuse perra a la kruusaka/tsüklokrossi moodi külge pookida, kuid krimpsutades nägu
loobus ta sellest ideest – perse jäänuks liiga upakile.
Kruttis vanad
mittefunksivad käiguheeblid töötavate piduritega ühiskatlast välja –
nüüd on randmekeerutusega gripsihvtid küljes.
Otsapunnidena lõi
sampusekorgid lenksu otstesse - näis, kas teevad pauku.
Helkurid külge ja
pakikas taha – ongi ratas liikluskõlbulik.
Ainuke mure praegu
on selle liiklusseaduses ette nähtud tiliseja puudumine.
Äkki paneks selle
asemel mingisuguse pasuna?
Värvida või mitte?
Selles on küsimus.
Üks osa
Raisakullist soovitab kondiraputaja ära värvida, kuid teine, laisem
osa sõdib vastu, põhjendades seda raha kulutamisena ja
loodusereostamisega (loe: osoonikihi lammutamisena).
Lisaks peab
Raisakull kujundama ja lõikama välja mingisuguse sablooni, mida
saaks korduvalt kasutada.
Lihtsalt ei viitsi
sellega praegu tegeleda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar