Täna oli ka päev

Sihuke kahtlus on, et ega sellest ketivahetusest pääse.

Täna puhanud olemisega Raisakull kruvis esivahetajalt trossi lahti ning proovis oma parima arusaamisega käikari huupi paika panna. Siis pingutas järgmise poldi puruks. No see on andestatav, kuna Raisakullil pole momentvõtit ja ratta kokkupanemise juhendit kuskilt võtta, siis võttis uue poldi kasutusele. Enam-vähem sai ratta korda.

Et Raisakull on loova mõtlemisega, mõtles ta sirge juhtraua vahetada millegi vanema vastu, näiteks vedeles kuuri all vana Aist'i lenks, proovis seda rattale nagu uuema aja moeröögatuse perra a la kruusaka/tsüklokrossi moodi külge pookida, kuid krimpsutades nägu loobus ta sellest ideest – perse jäänuks liiga upakile.

Kruttis vanad mittefunksivad käiguheeblid töötavate piduritega ühiskatlast välja – nüüd on randmekeerutusega gripsihvtid küljes. 

Otsapunnidena lõi sampusekorgid lenksu otstesse - näis, kas teevad pauku.

Helkurid külge ja pakikas taha – ongi ratas liikluskõlbulik.

Ainuke mure praegu on selle liiklusseaduses ette nähtud tiliseja puudumine.

Äkki paneks selle asemel mingisuguse pasuna?

Värvida või mitte? Selles on küsimus.

Üks osa Raisakullist soovitab kondiraputaja ära värvida, kuid teine, laisem osa sõdib vastu, põhjendades seda raha kulutamisena ja loodusereostamisega (loe: osoonikihi lammutamisena).

Lisaks peab Raisakull kujundama ja lõikama välja mingisuguse sablooni, mida saaks korduvalt kasutada.

Lihtsalt ei viitsi sellega praegu tegeleda.