Täna hommikul
ärkasin peale eilset pidupanemist, kaasa oli antud üks kummaline
unenägu.
Tegelikult polnud
aega uimerdada miskit, kuna põie tühjendamine nõudis tähelepanu
endale.
Uimerdamise all
mõtlen seda, et istun mõne minuti koikuserval ning mõtisklen
eelneva nähtu omale arusaadavamasse mõistesse.
Niisiis, unelarhv
oli sihuke...
...Olin uude kohta
kolimas.
Kas päriselt või
olin lihtsalt läbisõidul, kurat seda enam mäletab.
Aknast välja kaedes
haaras mu tähelepanu kõrge mäeahelik.
Astusin rõdule -
lummav vaade.
Ilmselt olin nii
haaratud pakutavast panoraami ilust, et ei kuulnud, mil tajusin
mitteüksiolemist.
Keerasin pilgu
kahetseval moel siseruumidesse, kus majahaldur näitas, kuhu mida
paigutada ja kus miski asub. Selgus, et terve sein oli üks kapp.
Vasakut kätt jäi köök – vähemalt mulle tundus see kööktoana - paremale jäi magala. Magamisase kargas nagu pliitki ühe kapiukse tagant välja.
Demonstratsiooni lõpuks sooviti mõnusat siinviibimist ning
küsimuste-probeemide tekkimisel paluti edastada kõik majahaldurile.
Mõtlesin endamisi, kuna
kõik on nii täiuslik, et külmikust tahaks ühe pindise purgi
õlut, haarasingi kapi käepidemest kinni ja tõmbasin. Ilmselt
sikutasin liig kõvasti, et terve sein tuli kaasa. Proovisin küll
seda seina tagasi asetada, aga ei õnnestunud see mitte üks raas.
Võib-olla pidanuks sülge kasutama?
Kuna mul asju
polnud, siis kehitasin veidi aja vältel õlgu ning jalutasin minema.
Alla jõudes ja
tänavale astudes vajus kogu see koloss kokku, mattes endasse kõik
sealsed asukad.
Imelik küll, alul
kõneldi vene keeli, pärast pursiti ümberringi juba minule
arusaadavamat keelt.
Juba ma jõudsin venestuda?
Enivei – üks
eideke palus pisarsilmi mul asuda elama tema hurtsikusse, et jumal
ise kaitsvat mind, siis ehk jagub talle ka midagi. Tegin tiirukese
onnis ära, nähes pea igas nurgas ikooni, ütlesin kahetsevalt ära.
No kuidas minusugune kolge kääbuse majas saab elada – ühe
hingetõmbega hingan kõik selle toa luhvti sisse... Tänades
külalislahkuse eest keeldusin viisakalt.
Rohkem ma ei mäleta
muhvigi, kui seda, et kokkuvajunud mitmekordse hotelli seinadeks
kasutatud kipsplaadi kipsi asemel oli hoopis mingi narkoaine, mis
võimude poolt konfiskeeriti jube kähku - rusuhunniku asemel oli
päikeseloojangu ajaks sile plats.
Sellest, et sain
võimuesindajalt tänukirja, ma pigem vaikiksin.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar