Otste kokkusõlmimine

Kui Raisakull järgmisel hommikul sööma asus, pistis oma pea palati uksest sisse õde. Mitte meditsiiniõde, vaid lihane õde. Tõtt ütelda oli Raisakull veidi hämmingus - kust, kurat, sa siia sadasid? 

Kui hommikueine sai vatsa toimetatud, sai juttu veeretatud ning isegi saadetud kuulsate Iideni väravateni, unustamata sjölhvi-pilti teha. Tolle viimase jaoks sai nõndanimetet hullu vana teadmamehe soenguga etendatud, kus juuksekiharad kolba otsas segi sai aetud. 
Raisakull jõudis taas tagasi koridori teise otsa, vaatas välja ja no muidugi - õde oli oma tütre peni jalutamas. Tehti taas paar klõpsu, kus Raisakull ämmakleidis teisel pool klaasi, mis saadeti üle ilma laiali. 

Palatisse naastes heitis Raisakull korraks koikusse, kus ei saanud eriti vedeleda. Mölafön hakkas räuskama - väljamöllimise logistiline pool tuli läbi rääkida. Eelmise päeva pealelõunal oli vanemõde andnud paberid kätte ja Raisakull oli need susanud teiste okustaatide juurde. Ei saanud tutvudagi teistega, kui uus füsioterapeut astus sisse ja viis Raisakulli himaalajat harjutama, mis kujutas endast trepist üles-alla liikumist. Kui everest vallutatud, tuli taas palatisse naasta, kus lubafi uus plaaster peale kleepida ja kanüülid eemaldada. Raisakull vahetas seepeale ämmakleidi oma riiete vastu ringi ja oligi minekuvalmis. Tegelikult tuli voodipäevade eest ka maksta.

Aitüma, Iiden - loodetavasti kohtume siis taas, kui õla- või kaelaliiges ära kulub... 

Tellitud transport pidi natuke peale lõunat saabuma ning selleks ajaks ehk saab apteegist rohud välja lunastatud. 
Lõunaajaks oli õeraas ilma koerata tagasi jõudnud ja aitas Raisakullil rohupoodi otsida, mispeale väikene eine kakao ja kroissandi näol.