Raisakull on maailmasõja veteran

 Seoses eilse veteranipäevaga tõusis kõige sügavamast ajuollusesopist õhtuhämaruselaadsesse valgusesse meenutus Raisakulli kaugemast noorusest.
Selsinatisel ajal, mis juhtus 1970ndate lõpp ja 1980ndate algus olema, kui enamik õpilasi nühkis omi viimseid küünarnuki käiseid koolipingis õppeaasta lõpus auklikuks, saabus Raisakull nagu õige supelsaks muiste. oma papist kohvriga, kus vahetusriided ja hügieenitarbed, sanatooriumi suvitama. 
Või õigemini oma koolivaheaega pikemaks venitama. Või nagu kokanduses sarnane termin kõlab - pekingi part. Tavaliselt juhtus roteerumise korras ikka aprillikuu lõppu Raisakulli kord olema ja maikuu oli tervenisti kuurordis üldiselt lullilöömise kohaks, kui arvestada viimase alt välja raviplaani järgimist. 
Ausalt öelda, ega Raisakull suurt sõprust ei sobitanud mitte kellegagi - sel polnud erilist mõtet ka, kui järgmisel aastal ei pruukinud tuttavat lõusta jõllitada, seega suhelda sai parajalt nii palju kui parasjagu vaja oli. Nõndasamuti oli ka kohalike poistega, kes lihtsalt tundsid huvi, kes kui kaugelt kohale tuli. 
Üks neist tervitas järjekindlalt igal aastal Raisakulli kui "kolmanda maailmasõja veterani"...