Palavus tapab ratsionaalsuse?

Käisin küla peal koera hoidmas.

Et pererahvas saaks lõunasse põrutada noorema poja sünnipäevale.

Ma soovitasin peni ka kaasa vedida – mõelda vaid: veekogu lähedal, saab teine kirpudest ja muudest satikatest lahti... Pluss veel külakoertega võidu joosta.

Esitasin veel ühe rats ettepaneku – kanad-kuked kaasa. Tee peal munevad ja kohale jõudes, kui selgub, et pidulisi liig palju on, et igale ühele ei jagu koiba-kintsu, on värskem kraam käepärast.

Saadeti mind selle mölina peale sinna, kuhu päike iial paistma ei hakka.