Kuna tali laskus oodatult taevast, siis Raisakull oli sunnitud oma liikumist piirama - metsa ei pääse veel niipea. Võib-olla tulebki noorem põlvkond appi kutsuda..
Hooviosa sai mönkriga lumest puhtaks sahata.
GT on talvekorterisse möllitud, soome kelguga liikuma ei pääse, siis neljarattalise tõukerattaga käib Raisakull poes. Poest omandatud kraam istutatakse nelikratta ees olevasse korvi, et poleks endal tassimist.
Tuleb tõdeda, et vasakul jalal pole enam jõudu hoogu lükata nagu aasta tagasi paremal koival. Lisaks veel vasak puus hakkab iga pikema tegutsemise peale valuaistinuid välja saatma.
Kuuri alt toob Raisakull kütet kalamehe kõrge pardaga kelguga kohe mitmeks päevaks korraga. Kui eelmisel aastal lohistati kelk üle köögi magamistuppa, kus puid sooja toa saamiseks ahjuukse kaudu korstnasse põletati, siis sel korral jätab Raisakull kelgutäie puid esikusse kus puud toimetatakse korviga ahju ette. Ja viis-kuus halgu korraga. Ainult kööki tuuakse korvitäis korraga - pliidipuud on lühemad, seega kaal eriti ei mängi siin rolli. Pigem juba jääb köögipõrand puhtamaks.

Kukkus omapärane välja küll...
8 kommentaari:
Ma vean puid käruga ja otse kööki, veidi manööverdamist on, aga korraga ikka mitme päeva jagu valmis. Käru lükkan muidugi välja tagasi. Maja ees on pisike trepp, see on kõige keerulisem koht, hull jõud peab taga olema.
Ma korjan samme 😉 3-4 halgu korraga, kaks ahju + pliit, 100 sammu edasi-tagasi. Seoses ilmade külmenemisega on 500 sammust juba 700 saanud :)
Jah, kui kurtsin oma küttemuresid, siis näen, et ega puudega küttekoldedki lihtsamad pole hallata.
Kumba puusa sul opereeriti, kas paremat? Ja kas nüüd hakkab ka vasak tunda andma? Või vastupidi?
Tundub, et tuleb sul muretseda akuga käitav käru - kuskil ma nägin, oli teisel maasturi ehk sügava mustriga rehv all.
Mul ka on pisike trepp, seal on vaja jõudu rakendada. Kunagi tegin laudadest kaldtee, siis oli see abiks ratastoolis esivanema transportimisel värske luhvti kätte.
Ühekaupa halge transportides saad vast sammude rekordeid purustada - ainuke miinus on see, et kalossitallad kuluvad...
Ma veel samme ei korja, sest lonkamine ajab sammulugemise aparaadi hulluks - kipub külmas surisevaid aiateibaid näitama.
Kui on valida, siis eelistan iga kell puudega kütmist - kuidagi loomulik soojus õhkab küttekoldest. Mis sest, et mässamist on üksjagu, aga saan endale koormust anda või kuidas see ütlemine käiski - saan omale mitu korda sooja teha...
Parem, opereeritud puus on tänase seisuga täitsa okei - enne kindel ei saa olla, kui ülevaatus tehtud. Vasak annab juba tükimat aega tunda, seda juba pöördvõrdeliselt - mida tervemana parem pool tunneb, seda kehvemini vasak talitab...
Mulle meeldib ka loomulik puudega kütmine. Elus tuli on väga hea pingemaandaja. Mul lapsepõlvekodus ja ka esimeses oma elamises oli ahjuküte. See tähendas küll õhtul liiga sooja tuba ja hommikul natuke külmavõitu voodist väljatulekut.
Aga parim oli soojustsalvestava südamikuga kamin suvilas. Seal kohe tundsid, kuidas tuba soojaks läheb, aga parim osa oli elavat tuld vaadata. Täna vaatasin telekas kaminakanalit. Pea-aegu nagu päris, tundsin, et mu jalgadel hakkab soe :)
Pimendasin telekatoa ja lülitasin omaenda vaimu kaminakanali peale, ei tulnud "see tunne", mis muidu peaks silme ette manatama, millegipärast peale - ei mingit vaikset praksumist, pigem häiris see pealesu(nni/ru)tud muusika...
Postita kommentaar