Ööviku lugejaskonnas on drastilised muutused üle käinud.
Enam pole statistika perra ei jälgijaid ega ka niisama lugejaid, muudest ajamõrtsukatest rääkimata. Isegi mingisugused robotid on millegipärast ära vajunud...
Mine sa võta nüüd kinni, kas Raisakull kribab viimasel ajal sitasti või on ta mölisemise piir kõigile kõriauguni saanud. Ise millegipärast arvab, et kehvapoolne esitus tema poolt ongi viinud lugejate limiidi nullini mis iseenesest on hea! ning teiste blogardite aina meisterlik kribamiseoskus on hõivanud Raisakulli ex-püsilugejate tähelepanu. Ja seda viimast avatud head meelt tõdeb ta ka iseenda peal, kui satub nende suurepäraseid kribatükke lugema.
Sel esmaspäeval oli leib kodus otsa saanud ning Raisakull pidi poevisiidi ette võtma.
Üks inimeseloom oli terve alevi peal aktsioonis - "seltsimees R" oli parajasti poes oma õlle järel käinud ning väntas oma kondiaurumasinaga vastu, samal ajal maski eest kiskudes.
Raisakull ei saanud seda nähes üht mõttejublakut oma teada jätta ja hüüdis juba kaugelt, et alates tänasest on uued seadused - nimelt tuleb mask silmele tõmmata!
"Seltsimees R" aga hüüdis irvitades vastu - missa mölised, raisk! - ja tuhises mööda...
9 kommentaari:
Kokkukuivamine algas blogipuu kuivamisega, see pole ilmselt ainult sinu teema, varsti tolmab lausa!
A mulle mask meeldib ("kellel on kole nägu, aga ilusad silmad" :D)
Kle.... kahtlustan, et sa ise ei viitsi kirjutada. Ma käiks iga päev lugemas....
Noojah, Öövikut blogipuusse teadlikult poogitud ei olnud - kui keegi teine seda tegi, siis jäägu see tema hingele...
Vblla on sul isegi õigus. Viimatisel ajal on kogu aeg tegemist erinevalt sellest ajast, mil ma riigilt pensioni sain, siis nüüd ma pole enam "riikliku tähtsusega personaalpensionär", selle asemel olen ma töövõimetu töötu, mis kõlab nagu lennuvõimetu lind elik emu.
Ehkki rahaollust tilgub samast allikast, kuid ometigi teisest ametkonnast, olen hästi pepsiks muutunud - varasem pohhuism on kadunud ning pean valivalt ja kaaluvalt oma tegemistest, mis puudutab teiste avitamist, osaliselt keelduma. Muidu hävitatakse mind hoopis...
Eeltoodud kirjeldusest on ehk vihje, miks mu aju eriti ei genereeri enam igasugu möla, sest pole enam midagi, millest kirjutada.
Põhjus on ikka "Püsikotuses" ja selle tagajärgedes kinni - inimeseloomad võõrduvad väga kärmelt, ei ole kellegagi ntx matkal käia, sest üksi on nati igav, teatrisse, kontserdile minna, allakirjutanul puudub selleks vahend...
jne. jottenness. jänes...
Nii on. Võõrdumine on kerge tulema.
Aga iseenda seltskond on piisavalt nauditav, et üksik-üritusi ette võtta ;)
Peaasi, et kuskilt miskit tilgub, siis on vähemasti võimalik midagigi kokku hoida ;)
"Seltsimees R" toob miskipärast kunagise ideoloogiasekretäri meelde:) Aga too see olla ei saanud, kui just pilvepiiril ei vändanud...
Mine sa võta kinni, äkitse hoopis põrgust, vaevalt "taevakerberos" Peetrus sm. Reinu taevasse lasi...
Ohjah. Mul perämisel aal päämiselt egätsorti aianduse nink majamajanduse saidid silmeiin pigemb. Esiki uudisi ega lõustakaustikku ole'i aigu lugida, majaomaniku asi. Tanuma puule taris aid nink värat tettä, moodsat tuhlikasvatust nõnnaüteldä konteinerin pruuvda nink nõnna edas- ja tagurpidi.
Kärneriametniku elu pole kergete killast, teadis Edward Käärkäsi omast käest...
Postita kommentaar