Aeg on siin seisma
jäänud.
Ma pole eriti
kursis, mis seiskunud ajaga juhtub?
Kas sama, mis veega?
Hakkab roiskuma?
Haisema?
Nagu vanamoodsas
kõnekeeles öeldakse – lehkama?
Või on tekkiv odöör
lummav?
Vastupandamatult
ligitõmbav?
Lõhnaku see aeg
mismoodi tahes, aga ma ootan.
Aga...
Nüüd tekkis
keelele küsimus.
See ootamine – kui
aeg seisab, mismoodi siis tegutseda tuleb?
Läbi kerguse jõudis
kohale tõdemus.
Et ei ole vist eriti
mõtet oodata, kuna aeg ei liigu.
Tunduski, et kõik
asjad hakkasid millegipärast venima.
Esialgu tööd ja
hiljem kõik muu.
Ainult arusaam
jõudis läbi raskuste kohale.
Millegipärast ka
märkamatult.
Et olen kiire
taibuga...
__________________________________
Eile, kui lõin neti
raamatuna lahti,
ei suutnud ma uskuda
oma silmi...
olnuks mõistuselgi
üldse mahti
arutada - unes on
see või ilmsi?
Poni mahajäänutele
enam ei kirjuta...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar