Kasekohin pildis

Veri peksab jooksuajal segast?

Pea igale poole, kuhu ma ka ei kaeks, on tekkinud kivist vihamüür, kus pole aknaid ega uksi.

Isegi lagi on tigedatest põllukividest nii kokku sobitatud, millest valguse kiir läbi ei pääse, et kui üht kivikest lahti kangutades variseb see kivist iglu oma raskusega kokku, mattes kõik. Mitte just päriseks, kuid mõneks ajaks kindlasti.

Kas indlevate kirjatsurade jooksuaeg on kätte jõudnud, et taoline vaatepilt on minu okulaaridesse jäämas selle aasta märtsikuise ajakirjanduse poolt jäetud sõnumite virrvarris? Igaüks, kes vähegi oskab sõnu ritta seada, põlastab uue kolmikliidu läbirääkimisi.

Ma ei saa aru, ehk keegi seletab mulle, miks inimloomad ennast nii tiiraselt pöördesse keeravad, kui jutt troikale läheb – see, et silmad tiirlevad kolbasiseselt oma ettenähtud trajektoori pidi, mille tulemusel tekib suunurka laibalõhnaline mannavaht, on minu jaoks mõistatus.

Mis imeloom see end reformierakonna liidriks nimetav Kaja Kallas on, et kõik on tema lummavasse fluidumisse vajunud?

On küll kena naisterahvas, seda pean ma meesisikuna ära mainima. Isegi väga kena oma vanuse kohta*.

Kuid tema pole otsustaja – tegelikud niiditõmbajad istuvad Brüsselis, Euroopa Parlamendi tagatoas.

Euroliidu liberaalide seltskond, kes sai ilmselt Reformierakonnalt anonüümse kaebekirja, tahtes oma võimu näidata, sai juba vastu näppe meie riigi siseasjadesse sekkumise eest. Jürile plusspunktid selle eest.

Tekib küsimus, kui valimiste võitja oleks hakanud semmima kolmanda tulemuse teinud erakonnaga, kas siis oleks endamisi vaikselt pobisetud igaks juhuks pead õlgade vahele tõmmatud, et taeva pärast ALDE poolt kõrvakiilu ei saaks? Või poleks sealtkandist ühtegi paha sõna tulnud?

Kui nüüd väidetakse, et valimiste võitja peaks saama esimese öö õiguse valitsuse moodustamiseks, siis palun meelde tuletada üht eelnevat perioodi, mil samuti valimiste võitjale niiöelda ära pandi.

Milleks see mölin nüüd minu poolt?

Kipun järeldama , et on kätte jõudnud Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva pidustuste pohmellirohke sinine esmaspäev.

Hakkab just see asi vastu, kus iga tänavanukapealse posti küljes ühe ja sellesama sõnumiga leht ripneb, mis juba ajupesuna hakkab tunduma.

Tunnistagem tõtt: liiale on mindud „nats” siin ja „nats” seal nagu Figaro laulukeses – idanaaber ihub juba krimmilaadset iget, paigutades piiride vahetus läheduses sõjatehnikat ringi. Et sobival hetkel ära panna.

____________________________________

*Võtaks ta endale teinepooleks, kui võimalik. Ainukene häda, ta visanuks minusugusele pepsilt põlastava pilgu, sest on kogu elu etemaid valikuid teinud, kui mina hoomata oskaksin ja seetõttu on tal ka tulevik kindlustatud. Teagi enam, kas papa kaasavara ka jättis? Näiteks vanade lugude järgi pool kuningriiki, mis tänasesse konverteeritud väärtuseks saab olla ainult pool Viimsi valda? Või ütles oma lihasest tütrest lahti ja jättis kogu Viimsi keisririigi võõrastütrest koorijuhile?

Raisakulli poliitiline ülevaade

Kõrgemalt on hää kaeda, eks ole...

Nüüd, kui esimesed rabistavad käigud on riigivalitsemise juhthoobade manu tehtud, tuleb tõdeda, et liberaalid on kaotanud esimesed raundid.

Selleks et valitsusse jõuda, peavad nad peaministri kohast loobuma.

Järgmine peaminister on kas Ratas või Seeder, aga mitte mingil juhul Kallas.

Juhul, kui tehakse Jürile ettepanek valitsus moodustada, muidugi ilma igasuguseid värvilisi jooni maha sättides, lõpetab Ratas päevapealt edasised konsultatsioonid Isamaa ja EKREga või saadab Reformierakonna kuu peale.

Isamaale, kes kaasab kindla peale EKRE, panust tehes peavad Kaja kamraadid üsna mõru pilli alla neelama – tühistama kooseluseaduse või siis äärmisel juhul külmutama.

Aga nad oleksid seemanu Eesti esimene puhtalt parempoolseks valitsuseks.

Natsideks sõimatud EKRE on tänasel päeval küll vaoshoitum kui sotsiaaldemokraatidest arvamusavaldajad. Kui kauaks EKREl seda närvi jagub, on iseasi.

Sotsid on täielikult suurest mängust väljas – neil saab olema riigitüüri man asja siis, kui Isamaa soostub nendega ühes valitsuses olema koos liberaalidega.

Arvestades Mikseri vasakpoolset kurjakuulutavat vaadet, nagu ka Ossinovski gorbatligatšoovlikku alkovastasust, ei usu ma, et sotsid valitsusse kutsutakse. Pigem peavad need ülalnimetatud poliitikast lahkuma, unustamata kaasa võtta ka erakond tervikuna.

Seda hingust, mis sotsidele osaks saab, saab nimetada surmasuudluseks.

Kohalikult tasemelt võivad nad uute nimedega küll uuesti tõusta, kuid vasakpoolsuse lipulaevaks tituleerib end nüüdseks Keskerakond, kuigi sellega ehitakse ennast võõraste sulgedega.

Kui nüüd jälgida ajakirjanduses valulikke reaktsioone sotside kaotusele, siis nii bolševistlikke kirjatükke pole ma ammu lugenud. Kui see edasi kestab, siis ma ei imestagi, kui sotside taimelavaks nimetatud Tallinna Ülikool "laiali pekstakse".

Ei tasu ära unustada – natsionaalsotsialistid olid ka sotsid.

Huhh...

Mida kurja???

Kogu üleilmaline edumeelne proletariaat nagu ka tagurlik imperialism, ühesõnaga – kõik, nii elav kui ärakoolnu, on šokis.  

Mille tekitas uudis, et EKREst saab valitsuserakond.

Vaene EKRE, mis on sinu saatuseks, kui sind materdavad isegi need, kes politoloogiliselt peaksid kajastama asjade käiku neutraalsel tasapinnal?

Ma ei oska ütelda, kas siin jagatakse juba elusale karunahale mõeldud kuuli, kuid usina õpilasena mängib Jüri üle meistri enda – valimiste esimese kaotajana terendab talle käegakatsutava miraažina peaministri koht.

Et Jüri nüüd uhkeks ja ülemeelikuks ei läheks, tuleb talle aeg-ajalt meelde tuletada: 

 JÜRI! KOHT! 

Ei haugu siin! 

KOHT! 

Mädane nädal

Maamaksuteatist uurides ei saanud Raisakull pihta, kust kuradi kohast talle kuiva maad juurde oli tekkinud, kui ta võrdles andmeid katastrikaardiga – kõik piirid olid endisaegsed, aga pinda oli juurde pandud.

Läks siis vallamajja, mis nüüdseks on degradeeritud lihtlabaseks Sitasoolika-kujulise valla teeninduspunktiks, selgust saama „milles asi võib olla?” ning sai teada, et maaspetsialist sitsib hoopis Koerus ja ei kavatse sealt kuhugile liikuda. Kõik asjad saavat mölafönidega ära aetud...

Raisakullil on nüüd üks variant soolas, kuidas Koerusse pääseda.

Teatavasti käib otsebuss kaks korda nädalas Koeru ja Tapa vahet – esmaspäeval ja neljapäeval. Nüüd kui Raisakull esmaspäeval pärastlõunase bussiga Koerusse sõidab, siis ta enne neljapäeva ennelõunat tagasi ei jõua ja kui neljapäeval minna, siis esmaspäeval saab alles ennelõunase bussiga koju tagasi tulla.

Mida vahepeal Koerus teha??? 

Koerust ehk teisisõnu narrust võib teha, aga kõige paremini tuleb too välja esimesel päeval, teisel tekib juba tüdimus...
Mida siis veel järelejäänud päevadega peale hakata?
Kus kuradi kohas Raisakull ööbib kõik need ööd?
Kas Järva vald maksab Raisakullile ööpäevas €1000+tulumaks komandeeringutasu ja €10000+tulumaks koduigatsustasu?
Küsimusi tuleb nagu muda, eks ole...

Ei jäägi Raisakullil muud üle kui hakata debiilikut mängima ja ahistama telefonitsi maaspetsialisti teemal à la kurat võtaks, ma olen esiteks poolkurt, teiseks ei pruugi ma mölafööni teel antavast infost aru saada, kolmandaks ei taheta mulle juhilubade jaoks arstitõendit välja kirjutada, et saaksin ise sõita kohale ning neljandaks olen sundseisus, nii et korjake teie oma paksuksvajunud persekannikad toolilt üles ja kimage oma masinas siia, kus saaksime arutada, kustkohast kuradipärast mulle maad juurde tekkis, kui maamõõdu järgselt on veealust maad niipalju ja järsku nüüd on poole vähem, samas kui koprad jõge paisutades kallast õõnestavad ja selle tagajärjel on jõgi laiem, mida on ka silmaga näha??? 

Kui ei usu, siis lähme kaeme üle... 
Aga kui ei viitsita liigutada, siis antagu Ambla piirkond kihelkonnapiirides üle Tapa valla haldusalasse.
Sest siis saavad Järva vallaviletsejad toolidel istudes oma persekannikaid veelgi rohkem lapikuks praadida...

Möödalännu nädala teisest poolest pidi Raisakull kiirkorras omale mingeid okustaate vormistama.

Ei saand muidu kui pidi väisama vanemate mõrvapaika, kus vanade eestlaste mõrvamisest kunagi kribas koguni vist ka Riia linna esimene sariblogard nimega hN.driq. 

Masendav koht tõesti, et võttis Raisakullil silma märjaks, usutavasti ka ammusel ajal ka hN.driql, kes peale hukkamise nägemist pani ilmselgelt tulevasele linnale vaikimisi needuse peale. 

Kesse ikka täpselt seda teabki, tundub ju sedaviisi.

Lumetuiskude vaheajal ajas Raisakull oma mönkri garaažist välja ning tiirutas väheke metsa vahet – et kui puid veel tuulte mõjul loogu langeb, saab need kohe esimesel tuulevaiksel ajal ära tuua. Selleks oli vaja uusi radasid vaja sisse tampida. Mugavus ei anna häbeneda – puude all oli lumeollust vähem, kui lagedal alal. Raisakull proovis mõlemad ära, lumi kandis küll. Lagedal paraku tagasi tulles vajus mönker poole maa peal sisse, et rattad kraapisid tühja. Kui nüüd Raisakull ise oma naelakastidega lumekoorikule astus, vajus lausa keradeni lumme. Lumelabidat ega midagi polnud kaasa taritud, siis suur lumekühveldamine jäi sellega ära. Ei jäänud muud üle, kui kõhu peal lumes lamavat mönkrit välja vintsida. Enne veel trampis Raisakull kulgeva tee lumekooriku segi, sest muidu ei oleks masinat liikuma saada ja leidis selle tegevuse käigus paar kändugi, kuhu vintsitross kinnitada. Läks aega mis läks, aga enne pimedat sai Raisakull mönkri välja vintsitud.

Higist leemendades sõitis Raisakull koju, parkis masina ära ning lõpetas selle päeva Hortsi rüüpamisega.

Aadrilaskmise aegu

Keegi Reevujlak mainis kuskil ajakirjanduses, oli see Seemitsopas või kurat teab millises väljaandes, et isa rikkus oma poja sportlaskarjääri ära.

See väide on endasuguste puhtaksküürimise katsena üdini küüniline.

Seda enam, norrakad ise ei uskunud noore Eesti suusataja ülivõimesse, nimetades teda pigem kahvatuks.

Minu meelest pani meeletu pressingu poisile peale hoopis end spordižurnalismi lipulaevaks koosnev kontingent, kes tahtis kuulsusesäras aupaistet noolida – edevust ei anna häbeneda...

„See, et su isa sai kaela kirkamaid värve medalid, pead sina ka sedasama saavutama...”

Andes sedasi ümbernurga mõista, rikuti poisi noorus ära.

Küsimuse „Kelleks sa tahaksid saada?” vastuseks oli toona mõistlik vastata „Isa moodi suusatajaks!”

Nagu öeldud, noorhärra murdus ühel hetkel ja needsamad isalikud leheneegrid saavad nüüd taas vahtu suust välja ajada, tänitades dopingupatuseid.

Aadrikaskmine oleks võinud toona isehakanud spordiajakirjandusekorüfeedest alata.