Otste kokkusõlmimine

Kui Raisakull järgmisel hommikul sööma asus, pistis oma pea palati uksest sisse õde. Mitte meditsiiniõde, vaid lihane õde. Tõtt ütelda oli Raisakull veidi hämmingus - kust, kurat, sa siia sadasid? 

Kui hommikueine sai vatsa toimetatud, sai juttu veeretatud ning isegi saadetud kuulsate Iideni väravateni, unustamata sjölhvi-pilti teha. Tolle viimase jaoks sai nõndanimetet hullu vana teadmamehe soenguga etendatud, kus juuksekiharad kolba otsas segi sai aetud. 
Raisakull jõudis taas tagasi koridori teise otsa, vaatas välja ja no muidugi - õde oli oma tütre peni jalutamas. Tehti taas paar klõpsu, kus Raisakull ämmakleidis teisel pool klaasi, mis saadeti üle ilma laiali. 

Palatisse naastes heitis Raisakull korraks koikusse, kus ei saanud eriti vedeleda. Mölafön hakkas räuskama - väljamöllimise logistiline pool tuli läbi rääkida. Eelmise päeva pealelõunal oli vanemõde andnud paberid kätte ja Raisakull oli need susanud teiste okustaatide juurde. Ei saanud tutvudagi teistega, kui uus füsioterapeut astus sisse ja viis Raisakulli himaalajat harjutama, mis kujutas endast trepist üles-alla liikumist. Kui everest vallutatud, tuli taas palatisse naasta, kus lubafi uus plaaster peale kleepida ja kanüülid eemaldada. Raisakull vahetas seepeale ämmakleidi oma riiete vastu ringi ja oligi minekuvalmis. Tegelikult tuli voodipäevade eest ka maksta.

Aitüma, Iiden - loodetavasti kohtume siis taas, kui õla- või kaelaliiges ära kulub... 

Tellitud transport pidi natuke peale lõunat saabuma ning selleks ajaks ehk saab apteegist rohud välja lunastatud. 
Lõunaajaks oli õeraas ilma koerata tagasi jõudnud ja aitas Raisakullil rohupoodi otsida, mispeale väikene eine kakao ja kroissandi näol. 

Ooo, kaunitarid

 Sel päeval ei suutnud Raisakull enamat, kui ennast püsti ajada ning paar sammu rulaatori toel liikuda, sest silme ees kippus mustaks minema. Olgugi, et tütarlaps utsitas ikka rohkem samme tegema. Raisakulli kähiseva häälega öeldud - Pohmelliveski hakkas nüüd alles tööle, tuba juba ujub! - taipas neiu koheselt asja tõsidust ning aitas piinatava patsiendi ilusti tagasi koikule istuma. Paar sügavat hingetõmmet koondus pohmaka-tunne taas sinna, kust ta tuli - pähe. Raisakull pobises endamisi - ilmselt ta lekib kuskilt otsast, rõhku on vähe... Preili aitas veel vererõhumanseti paika panna ja peale mõningast monitorivaatamist mainiski, et vererõhk ongi madal, lõpetame seekord, ning läks järgmist ohvrit otsima. 
Raisakull sättis ennast mugavamalt koikusse ja jäi "okulaaride-rõõmu" tegemisi jälgima - tegemist oli tõeliselt kammitsavaba neiuga, kes tegi oma tööd hingega... 

Järgmisel päeval oli tööl reserveeritud moega iludused - neid saatsid konkreetsed laused, nõudlikmad käsud ja nõuanded - ilmselt juhendati praktikanti. Ega Raisakull saanud keelduda, kui ta kamandati koikust välja püstiasendisse. Paraku kümne sammu pärast tundis ta kõrvades kohinat, mis andis märku, et tagasi tuleks pöörduda. Raisakull jõudis mainida ka seda - vererõhk on veel madal - taibati koheselt ära, et pole see Raisakull täna tegus ühti. Monitori man siis tunnistati patsiendi õigust koikule truuks jääda. 
Alles siis kui söök kõhus laagerduma hakkas, oli Raisakull valmis rulaatoriga liikuma.
Selleks ajaks olid neiud-noorukesed ilmselt päevaplaani ära kuhjaga täitnud ning edasi liikunud. Nii nagu löödi Raisakulli koikule hääled sisse, mis sõidutati palatisse... 

Raisakull teadis nüüd, et nende paari päevaga peab ta koivad alla saama. Sanitaride lahkumise järel haaras probleemil natist kinni ja hakkas tegutsema - kaheksa ringi kõndis ta rulaatoriga osakonna otsast otsani ära. Seejärel tuli paus teha, sest ühe korraga ei tasu kõike ette võtta. Ja pealegi, õhtupoolik oli veel noor.
Puhkas väheke ja jõi väikeste sõõmudega vett ning "piitsutas" taas endale koormust andma. 
Seekordse teise ringi sooritamise ajal nägi Raisakull hästi tuttavat kuju tulemas Iideni väravatest sisse ja vangutas peakolu - õetütar tuli oma onule külla! 
Eelmise postituse illustratsioon oligi tema klõpsitud. 
Ajasime juttu ja otsustasime koridori ära mõõta, et mitu sammu tema sammulugejaga pikk on? 
Õetütar küsis ka seda, kas pikkade sammudega või lühikeste tatsumistega? 
Raisakull ütles selle peale - kamoon pole? Et ta ennist nagu uhke rinda ette ajav kuke-peetri moodi pikemate sammudega proovis neid lugeda, aga niiehknaa lähevad sassi, siis anti talle väikene vihje pisemate sammudega liikuda - pidi olema mõnusam ka...
Lõpuks, kui õetütar ütles koridori umbkaudse pikkuse, siis Raisakull suutis selle oma mälust ära kaotada.
Raisakull kõndis rulaatoriga veel paar ringi pärast hüvastijättu... 

(jätkub...)

Uinunud koletise ärkamine

Aga see uni oli väga magus, et Raisakull on nüüd vähe segaduses, kas teda äratati või ta ärkas ise. Pigem vist ikkagi äratati...
Igatahes teadvusele tulles tundis ta vasakus kintsus sihukest valu nagu oleks profiklubijalgpallur mingisuguse topispalliga paari meetri kauguselt just seda kohta täie jõuga sihtida üritanud, murdes endal löögijala hüppeliigese. Selline tuikav valu ... 
Sel ajal, kui Raisakulli okulaarid mööda lage liikusid, tuli tahtmine pöiaharjutusi teha. Ilmselt tantsivad varbad andsid ümbruskonnale märku, et patsient "uinunud koletis" on lõplikult ärkvel. Algas uus sagimine - koiku võeti särtsust välja ja nüüd liiguti taas roheliste x-kiirte ruumi poole. Muidugi tundis Raisakull, et ta pole enam mingi kohalik, vaid juba täheinimeseloom. Seda sõna otsesemas mõttes - vahepealse ajaga oli talle ilmunud müstilisel kombel kerele viis nibu juurde. Või niplid, kuhu saab määrdepritsiga tavotti lasta. Järgmisel hetkel tuli meelde, et peale opilauale siirdumist asetati needsamad viis kleebitavat nibu paika ja lisavarustusena tuli ka kolbale mitu niplit kleepida - need viimased olid mõeldud une sügavuse mõõtmise tarbeks. Sel ajal, kui Raisakull ootas lamades röntgenikabineti ukse taga, kiskus ta need kleebised maha. 
Röntgenikabinetis oli Raisakulli pilk pidama jäänud suurele ärarebitud servadega rohelisele leukoplaastrile, mis ilutses kubemepiirkonnas ja kollakas-oranžikarva vasakule jalale - Hmm, ei tea kas "made in china" silt ka kuskil tolkneb? 
Peale x-kirtega läbivalgustamist veeti Raisakulli koiku jälgimistuppa, kus ta veetis peaaegu järgmise ööpäeva. Nii kui Raisakull sai vererõhu membraani käise külge (paslik võrdlus passib nagu omal ajal omakaitsemehed valge või rahvamalevlased punast karva sildiga), siis tuldi Raisakulli tülitama. Esimesena oli platsis nagu aasta tagasi füsioterapeut, kes andis isegi eelmise aasta neidudele silmad ette. Väga sügav ohe tuli Raisakulli kopsudest läbi kõrisõlme, et isegi süda tõmbus kokku...  

Raisakull läheb ennast koguma.

 Ülalolev illustratsioon on juba järgmisel päeval üles võetud... 

(Jätkub...) 

📨

 Kui Raisakull pühabal peale tervet päeva kestvat magamist sotsmeediumisse sukeldus, ootas teda kauaaegse sõbra ja Pööbelmanni-aegse võitluskaaslase poolt jäetud pilt härra Rehbinderi viimse puhkepaigaga.
Raisakulli tsitaat: Ma millegipärast kipun arvama, et teated minu lahkumisest teise ilma õllekrahviga viina jooma on ennatlikud... 

Kolmapäev

Kolmapäeval saabus Raisakull taaskord kliinikumi, et ehk vahetatakse teine kehas olev kulunud sharniir uue vastu ringi.  

Iiden oli sellel aastal neutraalsem ja samas ka rahvineeritum kui eelmisel korral. Võiks isegi öelda, et tasakaalustatum. Missikandidaate seekord eriti ei olnudki näha - süüdi olid ilmselt nii tudengipäevad kui ka noorikute eksamiteks valmistumine. Sellest hoolimata ei langenud Raisakulli tuju kuskile, sest nüüd sai ta vähemalt kõhutoetust pudru näol, mitte ei pidanud nälgima nagu aasta tagasi. 
Ja igavust sai peletatud telekajõllitamisega - näidati Tšernoobõli katastroofi...

Õhtul käis kirurg ütlemas, et järgmisel hommikul kirurgeerib tema päeva esimese lõikusena just Raisakulli.
Et küsimusi on? 

Mkmmm, vastas Raisakull ja lisas, et mida vähem detailseid elemente talle pähe siirdatakse, seda vähem ka pabistamist. 

Seejärel saabus tuimestitegija, kontrollis üle paberile kantud andmed ning taaskord küsis - millist tuimestust teha?
Raisakull luges eelmise korra tema uimastamise raporti ette ja soovis koheselt manustada üldnarkoosi, et vältida kahekordse pohmaka teket. Millega jäädi ka rahule. 
Järgmisel hommikul oli Raisakull juba enne äratust üleval ja käis pesus ära. Ning siis tuli ratastega koikule hääled sisse lüüa ja siirduda opituppa, kus ta ümber tõsteti opikoikule, mis meenutas Raisakullile ristil olemist. 

Talle kinnitati kanüül veresoonde ja mingid niplid igale poole, sedakorda ka kolba külge. Lõpuks suruti Raisakullile hapnikumask näkku ja peale viiendat sügavhingamist tuli mõned teised lõhnaained manu ning oligi Raisakull rajalt maas...  

Jätkub...

Reedel

Raisakull lööb aega teispoolsusesse, kuna keris ajab tossu sisse. Jajah, Raisakullile tundub praegu küll, et ta lõhnab nagu suistubroilerikoib. Isegi neelud juba käivad lõnks ja lõnks... 
Sest Raisakull peab enne suurde linna minemist ennast küürima, muidu ei võeta teda tänu "peente aroomidega" jutulegi. Ehkki mingisuguseid linnasakste sõõrmetele istuvaid lõhnu on balloonides tallel, ei tahaks siiski neid endale peale piserdada. Võib-olla minestavad sellise lõhnabuketi peale.  

Reedel käis Raisakull Tarbatu linnas ära.
Et viimane konsultatsioon enne küljeluu vahetust. 
Sõnumis kästi julmalt registratuuritädi mitte shokeerida. Nagu eelmisel korral, kui Raisakull küsis lisaks suure varba jaoks ka sildikest - noh see igaks petteks. 
Igal juhul jõudis Raisakull varem kabineti ukse taha, kus ta istet võttis ja möödujaid silmitsema jäi.
Üks vanem pikakasvuline naisterahvas tuli mööda koridori ja Raisakulli istekohani jõudes küsis midagi istujalt. Raisakull tegi küsiva näo pähe, sest kõik sõnad tema lokaatorisse ei jõudnud. Nüüd tabas Raisakull ära et võõramaa keeles räägiti, ja kahetseva näoga vastas ta enda arust sama võõras keeles - ižviniite pazaalusta, ja nee panimaaju parusski... - mille peale tädi Stjoopa oma karku kohendas ja edasi liikus. Või õigemini tuldud teed tagasi.
Takkajärgi tundus Raisakullile, et küsija oli vähe eksinud ja otsis väljapääsu koridorist tänavale. Kui see tõdemine pärale jõudis, noh muidugi oli tädikene silmapiirilt kadunud. Ometi istusid muud abivajajad, isegi need, kel vanuse tõttu vene keel suus, silmad kaasataritud ekraanidel kinni. Ilmselt oli Raisakull selles koridorilõigus ainuke, kel polnud niinimetet nutitelefoni. 

Kui Raisakull oli ortopeediaõe kabinetis peale vereandmise ja ülevaatusega ühel pool, pakuti talle opiaega päev varemaks, millest tuli kinni haarata, sest kaua sa ikka seda valu kannatad ja seda ilma valuvaigistiteta.  Vajalikud okustaadid kokku korjanud,  tuli tal EKG kabinetti liibata, kus peale kušetil viibimist tunnistati südametegevus korrasolevaks. Järgmine käik oli sama koridori tagasi minna ja radioloogide manu ilmuda. Röntgenikabinetis asetati hargivahele üks metallmuna ning kästi pöiad sissepoole keerata. Pildid tehtud, oli Raisakull vaba.  

Väljas olles, oodates transporti, helistas Raisakull kliinikumis töötavale sugulasele, et küsida -  miks Kliinikumi ees polnud ei punast vaipa maas ega pasunaorkestrit mürtsu tegemas? 
Telefon tegi paraku tuuut-tuuut...  

Pööbelmanni instituuti, mis pidas 85 aasta juubileumi, Raisakull ei jõudnud. Ta oleks tahtnud kiirelt väisata, kuid köhahooaeg ja sellega seonduvad riskid ei tasunud ära - muidu lükatakse küljeluuvahetus määramata ajaks edasi. Sestap jäi vana koolimaja üle vaatamata. 

Ülejäänud päevadel sisustas Raisakull aega lõhutud ahjupuude ladumisega, millega jõudis alles eile ühele poole. Pliidipuid on aega tükeldada ja lõhkuda kogu suve... 

Nüüd läheb Raisakull pessu, sest hommikul on juba minek.

Irooniline, kas pole?

Olete tähele pannud asjaolu, et mõni veebileht nõuab sisselogimiseks reKAP...s linnukese panekut veendumaks, kas oled ikka inimene või küberneetiline aru?

Iroonilisel kombel ollakse oma teenustesse sisse sumanud tehismõistuse... 

P.S. Mõned veebikohad ja/või kaubamajad ketravad juba surhvamise alguses mingisugust pahatahtliku kunstaju-vastast tõkestust. 

Mantlipärijad

 Raisakullile on ajukäärudes podisemas hulk järelmeid minevikuga seoses. 
Üks on huvitaval ja mittehuvitaval kombel seotud ametisoleva Valge Maja peremehega. 
Kunagi oli ta mingisuguse telesarja staar. Raisakull pole seda küll oma silmaga kaenud, seepärast oletab, et seesamune telesari oli ilmselt üles ehitatud arkaad-süsteemis - sesmõttes, et kehvem langeb välja. 
Nüüd, kus mister Trump on sarnaselt omaaegse telesarjaga taktikaliselt tasalülitamas ükshaaval mitmed "Putini sõbrad", kes lootsid kremliitide kaitsele, on samas tõenäoline, et need enam ei hakka liitu ülalpool nimetet seltsimeestega Moskvast ihkama. 

Teine asi, mis aegajalt meelestub, on see, et omal ajal imporditi Venemaalt hulk kodutuid lapsi Ühendriikidesse, kes oletatavasti lapsendati heal järjel olevatesse, valdavalt vabariiklaste peredesse. Praeguseks on need lapsendatud "poluvernikud" juba täisealised - neil on ilmselt väga hea haridus omandatud ning nad on ka valmis oma kodumaa teenistusse smugelduma.
Iseküsimus on selles, kui mitu neist osutub valituks saamisel oma praegust kodumaad hülgama. 
Kodumaa-versus-sünnimaa-dilemma mõjutab ilmselt kaudselt ja otseselt praegust vabariiklaste poliitikat. 

Tegemisi

 Tänase õhtu seisuga on Raisakullil vähemalt ahjupuud lõhutud ja hunnikutes. Pliidipuid tuleks saagida ja lõhkuda ning takkapihta kõik see kupatus laduda riita. Kiireks läheb, aga Raisakull ei kavatse kuhugile kiirustada. Kui vaid küljevalu lubaks tal tegutseda. Homme aga tuleb mõned koormad oksi ja vanu vaarikavarsi kokku roobitseda ning need kuskile metsa alla poetada. Seejärel saab halge riita laduma hakata. Kuramus küll, mõned töölõigud tõmbavad töötahet alla merepinna taset. Ei ole kerge ka tuju ülespoole kergitada. 
Järgmise nädala lõpupoole tuleks kliinikumis iseennast esindada ja pärast ehk võib-olla korraks vaid eksida Pööbelmanni instituuti, kus kuuldavasti peetakse stuudiumi juubelit ja kuhu Raisakull pole juba aastakümneid (nüüd rehkendades on neli kümnendit lõpetamisest) oma molu näidanud, et ei tea, kas tunnevadki nende ridade kribajat ära. Raisakull tahaks loota, et ei tunta. Selleks tuleb alkeemiliselt hõbedaks kippuvad kuldkiharad maha ajada, justkui oleks Raisakull saanud viisteist päeva arestimaja külastust.
Mine sa võta nüüd kinni, sest kõik oleneb sohvrist - ei tahaks teisel lasta päeva ülipikaks venitada. 

Pasknäär

 Mingisugused usupühad tiksusid vaikselt mööda. 
Suur reede, vaikne laupäev ja lõpuks ülestõusmise pühapäev, kus halleluujatati ei tea mitmet korda kellegi ülestõusmisest. 
Raisakull ärkab igal hommikul ja keegi ei lõuga "Halleluuja! Raisakull on üles tõusnud!".
Kuigi tuleb tõdeda, et vaid ühel korral oli küll silmade avamisel raadiumist tulnud üks tuntud eurovisiooni lugu.
Ju siis ei peetud vajalikuks ülejäänud hommikutel äratust helindada. 

Kunagi varases nooruses sattus talle vanavanemate aita revideerides kätte mingisugune eesti-aegne ajakiri, millel polnud kaant ega tiitellehte enam alles, kuid ülejäänud sisu oli üsna talutav ja kannatas lehitsemist. Raisakull imestas vanade retseptide nimede üle, millest üks oli "Pasha" - muud ta ei mäleta, kuid seda küll, et tegu oli kohupiimatootega ja see tuil valmistamise ajal kauni ornamendiga kaunistatud vormi pressi alla panna. 

Raisakull sirvis ükspäev netti ja miskipärast torkas talle kolbasisesest üks sõna nende pühade iseloomustamiseks, nimelt paasapühad. Ilmselt tuleneb see sõnast "pask", mis on levinud millegipärast ainult Skandinaavias. 

Sellest järelduvalt pole pasknäär lind ega ka sitt aastalõpp, vaid hoopis "Dziisus", kes mässab.
Suursuguse Surma vastu.
Noh, nagu revolutsionäär, kes kah tõuseb üles.
Miskipärast...

Lühidalt

 Kui Raisakull alguses kepiga, hiljem karkudega käima hakkas, olid mitmed kohalikud ja sugulased imestunud nägu teinud. Olid küsinud umbmääraselt - Et missasja? Sa nii noor veel... 
No mis Raisakullil muud vastata oli, kui - Vaata, kulla inimeseloom! Sa võid mööda küla litsides käia ja väita, et sa oled kõva kepivend, aga minule sa ikka vastu ei saa... 

Raskeks läheb see linnas käimine

 Kui Raisakull unisesse provintsilinna saabus, olid kõik bussisolijad valmis sõiduvahendist väljuma. Kitsas vahekäik oli inimeseloomi täis, et Raisakull ootas kuni osa maha läks, et saaks istmelt püsti, muidu lööb peakolu vastu lage ära. Raisakull kohmitses oma kahe karguga ning üritas massiga kaasa liikuda, kuid tempo polnud tal eriti nii kiire kui arvata võis. Bussijuht oli juba tagumised uksed sulgenud, et hakkab edasi lõpp-peatuse poole liikuma, kuid Raisakull röögatuse peale avas ta siiski bussiväravad. Asfalt turvaliselt taldade all, alustas Raisakull polikliiniku suunas liipama.
 Registratuuris tuli uurida, kuidas asi käib - kas enne tuleb maksta? Ah et pärast pilditegemist. Selgus käes - järgmisena leidis Raisakull ennast röntgenikabineti ukse taga. 

...Teate, kui populaarne on igasugune sotsiaalmeedium? Noh, ma paluksin oma ilgelt edevatest igemetest pilti, et inimeseloomad saaksid laikida. Oh ei, mitte lakkida, vaid inglise keeles meeldimis-nuppu litsuda... 

Amblasse naastes bussist väljudes kadus Raisakullil igatahes tasakaal, sest ilge valu lõi külge, mille tulemusel embas ta bussiukseavaga juhuslikult kohakuti olnud elektriposti. Paar korda hingas ta sügavalt sisse ja välja ning ajas koivad sirgu. Karke abiks võttes lonkas Raisakull nüüd kodu poole.  

See hiiliv ...

 Raisakullile helistati mingil nädalapäeval, et kuu aja jooksul tuleb tal vaim valmis panna, et siis installitakse talle teine musketilaadne tehiskeha. Lisaks veel tuleb tal värskem roheliste x-kiirtega pommitatud hammastest pilt teha ja igemetohtrilt tähtis paber, kus kinnitatakse lausa notariaalselt, et antud ajahetkel ei ole tuvastatud ühegi juure all põletikukollet, nõutada. 
See paganama niinimetet suveajale üleminek ajas esmaspäevaks plaanitud fotosesioonikava lörri - too unine uimasus painab seniajani tundeid ja tajusid, et hommikune ärkamine pole ikka see, mis vööndiajal oleks - lihtsalt ajukallerdis ei tule enam toime varajase ärkamisega. 

Täna hommikul sundis Raisakull silmad avama, hoolimata öisest lennuki ja/või drooni üsna madala urinaga  ülelendamisest ja sõnumipiiksatustest. 
Hehh, kui Raisakull olnuks truualamlik musterkodanik, siis oleks ta juba esimese sõnumisaamise järel koheselt varanatukese kompsu sidunud ja läinud tühjale maanteele hääletama minemaks varjumiskohta, mis asub kuskil kümmekonna kilomeetri kaugusel. Palju lihtsam olnuks valge lina ümber keerata ja liikuda vaikselt, et kaaskodanikes paanikat mitte tekitada, kalmistu poole, mis on tükk maad lähemal. 
Aga ei... 
Elu on vorminud Raisakulli anarhisti-laadseks pohhuistiks, et ohuteavitusi saades ei reageeri ta üle ega ümber, sest need teavitused on tõtt öeldes nii lapsikult koostatud ja saadetud umbmääraselt. 
Tänaöised sõnumid mainisid näiteks Virumaad tervikuna ja Pärnu-, Rapla- ja Harjumaad, millel pole mingit pistmist Raisakulli praeguse asukohaga. 

Suur sõda hiilib vargsi ligi... 
Riigiisad ei tee midagi selleks, et rakenduks totaalkaitse põhimõtted. 
Kaiseminister oleks pidanud koheselt, kui esimene droon piiri rikkus ning Auvere korstent rammis, organiseerima kogu Eestis asustatud punktides kogunemisi, kus õpetatakse mitmeid relvaliike käsitsema. Tegelikult oleks sellega pidanud alustama siis, kui Kreml annekteeris Krimmi...
Ning tundub, et ka äranämmutatud mitmekihiline õhutõrje pole veel valmis. 
Patsifismi tolereerimisega tuleks nüüd praegusel hetkel küll lõpparve teha. Seda enam, kui kaeda Ukrainas toimuvat, kremliidid hävitavad niiehknaa kõik, mis elamiskõlbulik on, et ei aita agressorite kannikate vahele pugemine ka mitte üks teps - kasulik idioot on võrdne kahurilihaga, keda ohverdatakse kõigepealt...

Ole sa kiidetud!

Ükspäev sidus Raisakull oma kondiaurumootoriga tranduletile kütusekanistri, et tuua tanklast bensiini. Kohale vändates nägi Raisakull, et paar-kolm masinat parkisid platsi peal, aga katusealune oli tühi. Raisakulli mõte hakkas sinnapoole liikuma, et äkki on kütusekriis siiakanti jõudnud.
Haaras esimese kütusepüstoli...
Mõnikord on sihuke olukord olnud, kus Raisakull haaranud püstoli, et hakata kanistrit täitma, kuid siis hakkas tankur siukest muusikat laskma, mis ärataks ja paneks isegi teispoolsusesse siirdujad tagasi tulema ja tantsima. Sest mõned tanklakülastajad on oma masinale väärt vedelollust juba sisse sumanud ning ise kabanossi või hottoogi järjekorras oodanud. Ja kui tuttavat kohatakse, siis juteldakse ennastunustavalt. Kurat võtaks, maksa kõigepealt kütuse eest ära, siis on aega ka kõhtu kinnitada ja lõugu laksutada.  Raisakullil on niigi raskusi kanister käes ühe tankuripüstoli juurest teise longata.
 ...Seekord aga ei tulnud mitte ühtegi vastuväidet. Seega - harukordne maailmaime on sündinud! Siis eksis pilk loendurile ja kohe lõi kõik klaariks – hind ei ole paljudele enam jõukohane.
 Pagan olgu tänatud!

Eile...

 Eile oli millegipärast hommikust saati selline imelik päev, millesarnast aastas võib olla paar-kolm kui mitte rohkem. Seda enam tuleb toda ka nautida ja samas ka end ribadeks toimetada.
Nõnda siis... 
Peale hommikueine manustamist otsustas Raisakull, et nädalavahetuseks tuleb varusid täiendada ja ajas peale "Tarkade ja lollakate mõtete kabinetis" istumist oma liiklusvahendi värske õhu kätte tuulduma. Seejärel tuli viisakamad ürbid selga ajada, tengelpung ja seljakott kaasa haarata ning poodlema minna. Vändates alevisse tajus ta sihukest pühalikku vaikust, mida ei häirinud magistraalilt ja harjutusväljakult kostuvad müra-aistingud/mütsatused ega ka lindude sädistamised - noid viimaseid Raisakull niiehknaa ei kuule.  Raisakullile tuli keele peale sihuke termingi kirjeldamaks seda hetke - muistne põrguvaikus. 
Ta oleks sedasi mõtiskledes sihtkohast mööda sõitnud, kuid vajutas õiges kohas pidureid. Parkla oli tühi ja polnud ka ühtegi hingelist liikumas. Raisakull kaapas edasi kaubandusruumi, kus polnud ühtki inimlooma näha peale müüja, kes parasjagu kaupa lahti pakkis. 
Peale ostude eest tasumist mainis Raisakull, et siuke tunne on parajasti peal nagu ...ostle nagu miljardär... 
Kodutanumale tagasi jõudes oli juba päeva järgmine plaan peakolus küpsenud - puuvedu. Pealelõunane aeg läkski selle peale, et ei näinud astronoomilise aastaaja vahetust ning kui külg valu tegema hakkas, tuli õhtale minna. Sookurepaar tervitas üle lennates valju kisaga seepeale Raisakulli otsust päev ära lõpetada.
Täna hommikust saati pidi juba Raisakull karkude najal liikuma. Ilmselt läheb veel paar päeva taastumiseks, kuigi täna peale kuuma leiliviskamist oli suurem valu kuskile ära pagenud...

Kevadepressing

Nääh, lumi sulab ja kevad pressib peale. Aga sellesamuse kevade tulekuga hakkab Raisakullil kibekiire tegutsemise aeg, et pole aega nina nuusata. Eile väntas Raisakull igemetohtri manu, et see inspekteeriks allesjäänud hammaste olukorda. Kui juba Tapal ollakse, siis peab ennast kaubanduse olukorraga kurssi viima. Kodutanumale tagasi väntamine oli hommikuga võrreldes teisest puust - kontratuul puhus kogu aeg vastu Raisakulli laupa. 
Täna monteeris Raisakull mönkrikärule torni ja poomi külge, et hakkab eelmisel kuul langetatud puid kottu tarima. Enne, kui käru sappa haakida sai, tuli mõnkriga rada sisse tallata - aga mida sa tallad, kui lumi on sisuliselt ära sulanud, sellegipoolest tuli ikkagi vaadata, kas ja kus läbi pääseb. Siis tuli käru haakida mönkrile sappa, juhtmed vana täislaetud akuga ühendada, mootorsaag haarata, ning puuralli võis alata. Jämedamad ja samas ka raskemad palginotid sai vintsiga peale vintsitud, peenemad ja kergemad musklijõudu rakendades. 
Kõike küll täna ei jõudnud ära tuua, kuna vintsiga ühendatud akul tekkis väikene depressioon ja vajab turgutamist - homme saab teise laadima panna. 

Kui kalender näitab punast tähtpäeva

 

Kena naistepäeva! 

Elagu Wabariigi aastapäev!

Kui Raisakull täna varahommikul oma okulaarid avas, oli ta vähe segaduses. 
Oleks nagu kahevaheline päevaollus tulemas - siuke segane piduliku ja tavalise kompott. 
Kui esmased asjatoimetused tehtud elik teisisõnu kolded kütte torgatud, eksis ta pilk kogemata kombel kalendrile - no muidugi tuli meelde Wabariigi aastapäev. Tuleb tähistama hakata.
Aga no mida sa tähistad, kui majapidamises pole midagi rohkemat kui kolm viimast saiaviilakat. Raisakull röstis kaks viilakat kuldseteks ning kiikas külmikusse ja haaras sealt kohupiimakreemituubi. Aga et pidulikkuse tunne ka manuliseks tekiks, siis otsustas lihtsa tordilaadse asjanduse valmis treida.
 Nüüd tuleb lihtne, samas pidulik retsept: Pehmem viilakas alla, järgmisena kohupiimakreemikiht, siis röstitud viilakas ja taas kohupiimakreem, seejärel taas röstsaiaviilakas ning ülejäänud tuubis/kotis olnud kreem. Terava noaga lõigata ühe lõikega kaheks kolmnurkseks tordilõiguks. 

Pikka liugu

Pikka liugu, mu daamid ja härrad! 
Raisakull teeb ilmselt tänase päeva jooksul ja vastlapäeva puhul ühe keskmise liu, noh nii, kuidas jalg soome kelgule lauskmaa piires hoogu annab. Kasvule vastavaid linu ei tasu pikemaks soovida, sest siis kulub pesupulbrit ülemäära. Ning ühtlasi on ka looduskaitseline aspekt kaelast ära langemas - vähem pesuvahendit, tervem loodus ja neutraalsema lõhnaga küljealune.
Veidi hiljem saab hernesuppi ja vastlakuklit vahukoorega...

Eila

Raisakulli vaim oli eile juba küünistega suusatamise lainel, et võtab ja proovib kilomeetri-paari jagu liuelda. Kuid kaedes ilusat ilma, otsustas ta kannapöörde teha. 
Ajas soome kelgu välja ning sidus selle istmele kaks mootorsaagi ja põrutas küttepuude varumiseks metsa poole. Kuna kelgul on plastikust lumejalased all, siis ei pääsenud kuidagi kergemalt - küll vajus esiots lume sisse, et pidi vahepeal iga kümmekonna sammu peale kogu seda kremplit tõstma nagu raskejõustiku tuusad oma muskulatuuri pumpavad. Ühesõnaga - rassimist oli üksjagu, et võttis hingeldama. Kohale jõudes oli järgmine etapp sumbata saag käes sügavas lumemannas - see võttis kohe hinge kinni ja higi lahti. Kuna lume alla ei näe, siis oli lumealune maapind konarlik, et võttis mõnes kohas jalad alt ära. Püsti saamine oli vaevaline aegluubis. Kõigepealt saag vähe kõrgemale maapinnale, seejärel parem jalg haarduvuse tõstmiseks paigale "naelutada" (vasakus pole enam grammigi niinimetet pauerit), siis tagumik ülespoole tõsta ning seejärel keha pingesse ja ajada ähkides end poolkummargile. Muidugimõista on  mootorsaag selle ajaga lund täis - viimasest vabanemiseks tuli appi võtta kopsumaht. 
Siis alles sai Raisakull Husq-iga puid langetama, laasima ja järkama hakata. Kolm tunnikest hiljem arvas Raisakull, et tänaseks aitab - neid notte annab kevadel ka kokku korjata. Ettevaatlikult astus ta üle nottide kelgu poole, kui ühel hetkel olid jalad alt kadunud ja Raisakull ilusti selili taevast imetlemas. 
Minut paar-kolm hiljem tuli ennast püsti ajada. 
Kottu jõudes oli juba hämarus kätte jõudnud. 

Läbivaatusel käidud

Raisakull annab teada, et neil päevil käis ta ülevaatusel. 
Tarbatusse sõites oli mölaföön Laeva kandis Raisakulli karmanis räuskama ja siplema hakanud, et oli raskusi taskust kättesaamisega. Kõnet vastu võttes sai Raisakull aru, et teda oodatakse pikisilmi. 
Ehk liiga vara s.o. pooltunni võrra varem jõudis ta kohale, sest Kliinikumi ees polnud punast vaipa maas ega mürtsuvat puhkpilliorkestrit teda vastu võtmas. 
Raisakull oli õlgu kehitanud ja liipas peale ülerõivaste üleandmist registratuuri poole, kus ta sai kabineti numbri, kuhu siirduma pidi. Vaevalt sai ta tagumiku maha istutatud, kui kabineti uks avanes ja röögiti Raisakulli nimi üle pika koridori. Raisakull oli püsti karanud ja vaikselt maininud, et jah, siin ta on.
Ega sellest pikemat vaatlust ei tehtud, kui saadeti radioloogide manu. Raisakull muigas vaikselt endamisi ning pähe keksis selline liikuv olupilt sellest, kuidas ta üleilma kuulsaks disku-onkliks muundub - repertuaaris olnuks raskeroki ja pungilood, sekka ka seitsmekümnendate lõpu läilad lugulood. 
Aga ei, hoopis röntgenikabinetti saadeti pilti tegema. Nagu Raisakull edev oleks olnud - no seda küll mitte. Pärast pilditegemist kaapas ta tagasi kabinetiukse taha, kus ta juba sisse kutsuti. Raisakulli aasta tagasi opereerinud kirurg oli esimese asjana ütelnud, kõik on kenasti ja priima, enesetunne on hea? 
Ei saa kurta, oli Raisakull vastanud ning seejuures sattus ta pilk raalimonitorile. Raisakullile keksis sealmanu pähe kentsakas mõtte, mille ta enda teada jättis. Nimelt, kui nüüd kuskile lennukile satub, arvatakse kindlasti, et ta on mehhiko-guatemaala bandiit - just taoline musketilaadne ollus joonistus heledana tumedal taustal välja. 
Pärast mõningaid küsimusi ja vastuseid vahetades soovitas tohter alustada uut kadalipu läbikäimist, et saaks teise puusaga ka ühele poole: perearst - EKG - vereproov - röntgen - ankeet, seejärel mõned kuud ootamist ja ...

Mis seal's ikka...

Kui eile vajutati saatuse poolt Raisakulli õlule uus, senisest ühe võrra suurem aastanumber, siis täna, aasta tagasi, oli ta sügavas narkoosiuimas õndsalt lõikuslaual. 
Raisakull võttis eile peale klaasikõlinate sissesumamist sinutorus ette Alice Cooperi loo "Poison", millele sai alla manatud maakeelsed subtiitrid. Misjärel tuli raske äratundmine - selle loo sõnum kirjeldas üks-ühega Raisakulli tundeid, mida ta on kogenud naistega suheldes.
Oehh...  

Õlivalamine...

...tulle. 
Alljärgnev on Jänkistani presiidiumi esimehe tekitet Gröönimaa-poleemika järelm.
Ja siin-seal kohatud ütlustest lähtudes, et Euroopa ei saa ameeriklasteta hakkama, võib-olla tuleks eurooplastel ühineda USA-ga. Pluss Britannia krooni all olevad riigid üle ilma, lisaks veel demokraatiameelsed. Tekiks Maailma ühendriigid ehk USW. 
 Raisakulli kolp on tõtt-öelda seda ideed USW teemal veeretanud sellest ajast, kui pseudokommunistide okupatsioon kokku kukkus. Ikka ja jälle kerkis see mõte pinnale, kuid Raisakull surus selle taas ja taas alla põhjendusega, et aeg pole veel selleks küps. 
Äkki nüüd on? 

Küsimus

Viimaste justiitsala uudiste valguses, kus meil on kurjategijaid vähemaks jäämas, et vanglad näitavad tühjenemise märke ja otsitakse võimalusi nende kambrite taastäitmist "rootsi pättidega".
Selle valguses kerkis keelele lihtlabane küsimus. 
Kui meil, eestlastel, on rahvasuus kinnipidamisasutused elik vanglad tuntud "rootsi kardinate" sünonüümi all, kas nüüdsest samad asutused nimetatakse Rootsis rootslaste poolt ümber kui "eesti kardinad"?

Tänane mõttejublak

 Kuna ÕS-ist on välja roogitud mitmed vulgaaarsed sõnad ja nende tähendused, põhjuseks on toodud koostajate poolne seletus, et ÕS on ametliku suhtlemise sõnaraamat, siis võib roppusi igaüks tarvitada oma äranägemise järgi, kartmata tagajärgi.
Näiteks riigiametnike solvates või kasutades inimloomadega suheldes ebatsensuurseid väljendeid, võid pääseda vastutusest viitega - "Aga mida sina siin mölised, raisk... Seda sõna pole maakeeles enam olemas! Ei usu? Kae siis ÕS-ist järgi!" 

Paari uudise lahkamine

 Raisakull on viimasel ajal lugeja olnud. Sellest tulenevalt on kommenteerimise-ikaldus käepärast vabandusena võtta. Kuid mõnel puhul tuleb koivad tagumiku alt välja sirutada ja kähiseva häälega nokkima hakata. 
Nõnda jäi Raisakulli läbi okulaaride peakolu elektrilise süldi voltide vahele pidama pealkiri Rahvusringhäälingu lehelt: Venemaa tunnistas, et ristleja "Moskva" uputas Ukraina. 
Kuramuse päralt - Raisakullile jäi mulje, et nimetet ristleja pardal oli uut tüüpi superrelv, et see suutis kogu Ukraina ära uputada...  
Hehh... 

Teine kodumaise meediumi halamise teema oli iibe teemal - lapsi sünnib aina vähem ja rahvastikupüramiidis on seetõttu väga suur auk. Ja sellega seonduvalt tekib küsimus, kes tulevastele pensionäridele väljateenitud pensioni maksma hakkab? 
Raisakull oli omal ajal ironiseerinud kliimaministeeriumi teemal, kui see loodi ja avalikkuse ette toodi. 
Kliimaministeeriumi asemel võinuks luua hoopis kiimaministeeriumi, mille ülesandeks oleks tuimade eestlaste tiiraseks ajamine, et need teeks sugu. 

Üks kohane nali möödanikust:
Armeenia Raadiolt küsitakse: Mida kardab seltsimees Leonid Iljitš Brežnev kõige rohkem? 
Armeenia Raadio vastab: Et hiinlane õpib sõdima nagu eestlane ja eestlane õpib sigima nagu hiinlane!

Hingeseisundid

 Kas teate, et Raisakulli hing igatseb suusatamist taga? 
Ilusad talveilmad, lumi paksult maas ja mis-mõttes lumelaudadel liuelda ei saa? 
Aga just selle liuglemise ajal võib üks suusk takerduda ja teine kiirendada. Nõnda, et Raisakull on ühel hetkel pikali maas ja kui mingit puud ka ligi pole, on raskusi püstisaamisega. Vaat tollepärane ukerdamine võib ka asenduspuusaluu paigast nihutada. 
Eelpool toodu kohta mühatatakse mokaotsast - Ära mõtle üle! 
Kuid Raisakullil tiksub kogu aeg kuklas esivanemate tark ütlemine, mida võib ka needusena võtta - Parem karta, kui kahetseda! 
Seepärast võtab Raisakull asja kokku kuldse lausungiga - Iga asi omal ajal! Või natukene hiljem! 

Teine asi, mis Raisakulli hinge piinab, on küttepuude varumine. See natuke, mis sai eelmise aasta lõpus hoovi veetud, ei anna kuidagiviisi kindlustunnnet tunajärgmise talve üleelamiseks. 

Ja lõpuks ometi saabus kutse järgmisel kuul minna ülevaatusele... 
Selles osas jääb eeldatavasti Raisakulli hing rahule. 
Aga mine sa võta kinni...

Unine mnemoturniir

Millegipärast kerkis täna öösel Raisakullil sügavas unes olles esile suur vaidlus. 
Iseendaga vist, täpselt ei mäleta. 
Võib-olla oli kellegisugune vaimolend, kes viskas kondi näljasele üldsusele ja kadus sama kippelt kui ilmus, jättes Raisakulli üksi seda järama. 
Raisakull teadis ühtekomateist tollastest kogu ilmas, see tähendab nõukogude aja liikuvatest masinatest, aga antud momendil jäi küll vastuse võlgu. Mõtles, et klaarib selle segadusse viiva küsimärgi hiljem ära. 

Hommikul ärgates tuli talle meelde, et lubas midagi iseendale. 
Peale ahjude kütmist tuli valu anda - mitte varesele, vaid ajule. Peale mõningast mälupiltide üleskorjamist igati käänulistest ajusopigaleriidest tekkis selline ahhaa-moment. 
Raisakull ei viitsi nettuse otsimootoreid kasutada, et kontrollida, kas tulemus on ikka autentne. 

Hambajälgi vajanud kondiküsimus oli umbeskauges taoline: Millise nõukogude auto tehaseraadiot sai kasutada masinast irdumisel nagu kaasakantavat? 

Uudise tõlgendusi

Eelmise kuu lõpus paisati üleilmalisse teaberuumi ringlema uudis, et mingid tundmatud lendavad objektid ehk ufod lendasivad Valdai peale, kus asub teadagi kelle suveresidents. 
Seda eelpool mainitud uudist annab mitme versiooniga tõlgendada. 
Esimene tõlgendus - küll on sellel kremli-Vollil nõrk pidamine, et pasa võttis lahti.

Teine - kuna lääne luureagentuurid lükkasid tagasi kremli väite, kus viimane süüdistas Ukrainat, siis jääb sõelale variant - droonirünnak toimus kremli teadmisel, seepärast ükski droon palju kahju ei tekitanud. 
Kolmas versioon on tõele ehk lähemal - mõnel kindralil sai mõõt täis ja otsustas proovida pilvedes hõljuvat suurriigi vägede ülemjuhataja maa peale tagasi kupatada. 

Neljas - sõjast väsinud vene inimesed lennutasid ise neid droone, hoiatades oma riigijuhti, et järgmisel korral läheb tõsisemaks andmiseks.