Etteruttavalt oli Raisakullil kogu aeg silme ees tähelühendid "JMH ÕAK" nii põranda- kui ka laevaate kujul, mistõttu Raisakulli aju teisendas pidevalt lühendid siukseseks tõlgenduseks - "Jeh'MeHeene Õigeusu Apostlik Klooster". Mida see oma olemuselt tegelikult kujutas, ei oska Raisakull tänase päevani midagi arvata.
Saabudes kloostri ette toodi kõigepealt välja ratastool ning kästi sinna Raisakullil oma tagumik vajutada. Raisakull protestis esiti vastu öeldes, et tema proovib karkudega natuke endale koormust anda. Kus sa sellega, kõik saabuvad kliendid võetakse ratastoolil vastu. Ei jäänud muud üle kui kuuletuda. Elu sees pole Raisakull nii väikeses ratastoolis istunud, et jalad ebamugavalt peaaegu lõua alla konksu tõmmatud. Puusaoperatsiooni järgne juhend ei lubanud jalgu keha suhtes alla täisnurga tõmmata. Seega oli see esimene eksimus kloostritöötajate poolt. Raske ratastool lükati ähkides-puhkides kaldteed mööda üles ja siis veeretati Raisakull ühte ruumi, mida võis nimetada vetsuks koos duššiga, kus esimese hooga hakati sädistama. Tõtt öelda Raisakull vajas esiti mõne minuti jagu hoopis rahulejätmist, et uues asukohas ja olukorras aklimatiseeruda. Kui küüdimees mainis suunurgast, et tegemist on vaegkuuljaga, siis võttis üks nooremapoolne õde maski ja hakkas aeglaselt suud liigutama. Raisakulli silme ees paljastusid hambad nagu mõnes menukas Hollywoodi multikas ja talle tuli sekund hiljem Jim Carrey "Mask" meelde. Raisakull muigas selle pasliku võrdluse peale ning ootas veidi, et äkki paneb naine huuled suudluseks prunti... Kui seda ei juhtunud, siis sähvas Raisakull teravalt - ükshaaaval, palun!
Küüdimees kaes, et ta on nagu ülearune, siis pani ta minema.
Riideid pidžaama vastu vahetades toodi ette lõunasöök. Ei tea, kas see oli uus normaalsus - WC-s ehk vetsus söömaaega pidada?
Ühes riietega võeti ära ka kargud, mille peale Raisakull protesti avaldas. Ta ütles kloostriõdedele, nagu need kaks kena füsioterapeuti Iidenis temale, et nüüd peab ta ainult karkudega hakkama saama - aga nad kuulasid või?
Igatahes peale sööki juhatati Raisakull tuppa, kus oli ees üks vanamees. Peale sekeldamist ning aseme valmistegemist läksid kloostriõed minema. Siis sai Raisakull alles vanameest silmitseda. Raisakull pidi esimese hooga hüüdma - ega siin ometi mingisugune "buhhenvald" ole? Toakaaslane nägi välja nagu luu ja nahk, lisaks veel tolknes tal kõhust välja voolik, mis edasi roomas voodi küljes olevasse kotti ja kuna ühest voolikust jäi ilmselt väheks, siis teine tuli seinas olevast armatuurist või konsoolist läbi podiseva klaasist veenõu talle ninna. Noid konsoole oli toas kaks - iga voodikoha jaoks on oma, kus on mitu pistikuauku ja sai valguse sisse-välja lülitada. Ning kaks auku, teine teisel pool voodit - üks oli selgelt ära märgistatud kui meditsiiniline hapnik, kuid teise augu otstarvena arvas Raisakull peale mõningast mõttelungi, et see peab olema meditsiinilise atsetüleeni jagu.
Raisakull käskis sellel veidi oma häälest paarteist oktaavi alla võtta.
"Aaga sa ei kjuule!?"
Kuulen küll, aga kui taustal mitu tädi korraga sädistavad, siis on kuulmisega veidi raskusi, vastas Raisakull sarkastiliselt.
"Aah soo! Ma võõtsin vaaluvaigistid su roohtude seast äära!"
No võtsid, siis võtsid, aga mis õigusega? Kui Tartus tohtrid on rohud mulle peale pannud, mida sina siis siin nüüd omavolitsed? - mõtles Raisakull irooniliselt endamisi ja ütles vaikselt - võtan selle teadmiseks.
Magamineku aeg oli ka kohe käes, Raisakull ei saanud magama jääda, kuna tekk oli tema jaoks liiga paks ning tuba liiga palav. Ta läks uurima, äkki annab midagi teha.
Toa temperatuuri ei anna mingi valemiga alla saada, vastati talle ning anti peale kauplemist kaasa teine tekikott. Kuid jalgadevahelist tugevat patja polnud, siis "nunn" oli suuri silmi küsinud - milleks seda vaja on?
Raisakull seletas, et see on vajalik atribuut nihestumise vastu, taastusraviks, kui siin üldse seda saab.
Eks siis tuli kombineerida olemasolevast teisest padjast, kuigi see oli nagu kodukootud lahendus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar