Kunagi, pisut üle tosina aasta tagasi, ringles blogistanis üks meem, millele paluti Raisakullilt vastuseid. Raisakull, tõsi, toona vastas ta vana kasutajanime alt, täitis selle küsimutiku enda vaatevinklist lähtuvalt.
See tuli Raisakullile meelde alles peale eelmise postituse valulikke kommentaare, millest mõned on Raisakullile mitteteadaolevalt ära kustutet - ju siis oli väegade terav nõelaots lugupeetud püsilugejat torganud. Nüüd ehk ilmselt endist püsilugejat. (Ehkki see nõel polnud üldse temale suunatudki.)
Tulles tagasi tolleaegse meemi manu, juhib Raisakull tähelepanu viiendale küsimuse vastusele, andes samas endale aru, et boikott lugejate seas võib laieneda. Sellest hoolimata jätab Raisakull endale õiguse poliitikuid jälgida ja nende käitumisi/käimisi kommenteerida endale sobival viisil.
Lõpetuseks meenus, et mingisugune ütlemine on käibel: Ära hukka sõnumitoojat!
Pleekivad kondid
▼
Kummaline, et poliitikast kirjutamine ajab muidu uimased ja aeglased eestlased tuliseks. Poliitika on üleüldse ebameeldiv. Mina oma blogis püüdsin hoiduda poliitikast a ikka leidsin vaenlasi.
VastaKustutaMina sinu blogi loen. Mind ei sega su poliitilised vaated. Ju olen tuim eestlane.
Ole sa tänatud!
VastaKustutaMulle ka meeldis see et kakat prostiga võrdlesid. Pitsperse kes seal kiljatas on koer kes pihta sai. Nkn paras lipakas ise, muidu ei vinguks
VastaKustutaLugupeetud "Anonüümne".
VastaKustutaPraegu olen ausalt öeldes kahevahel, kas kustutan su kommentaari või jätan alles.
Selgitan:
Üks asi on poliitiku sõimamine (poliitika tipp-ametnikud saavad maksurahadest selle eest kõrget palka, niiet valuraha on palgafondi juba arvestatud), aga see teine asi on lugeja või endise lugeja sõimamine, mida ma ei taha sugugi tolereerida.
Nagu sai pealkirjas ära öeldud: Rahu, ainult rahu!
Kõlbab poliitikule öelda, kõlbab kõigile öelda. Jõudsin kustutatud lamisemist ka lugeda. Oli ju kirjutatud et kahmosel polnud kiun pollitika pärast. ta vingus litsijutu peale. Ju ikka omal oli valus.
VastaKustuta