Sellest on juba mitukümmend aastat.
Kui täpsemalt sõnastada, siis oma sorujagu elik nelikend aastat kindlasti.
Tollal teismeliseohtu Raisakull astus esimest korda üle Uduvere lävepaku.
Oh sina jummel küll, kus olid riiulid täis joovastavaid jooke.
Valik oli veidi kesine - ainult viin ja viin ja viin.
Pealinna, Viru Valge ja Ekstra.
Pluss õlu, aga seda oli ainult Žiguli nimelist.
Sigarette müüdi ka, kuid nende valik oli veidi suurem - Salataaja Ruuno, Bellamoor, Ekstra, Leek, Tuluke ja Rumba olid need, mis seniajani mälus kinni on.
Asus see rahva seas Uduvere nime kandev viinapood Väike-Maarja ja Kaarma vahelisel tühermaal valges ühekordses paekivist hoones, millest nüüd pole muud järel kui müürid.
Vähemalt viis- või kümmeaastak tagasi paistsid võsast Püha Birgitta-nimelise Pirita kloostri laadsed müürid.
Üllatav, et sellest viimatinimetatust pühakust pole veel tehtud alkopühakut, kuigi nimi viitab ühele puule ja sellest tulenevalt ka kasekohinale.
No mul pole ju millegipärast sellest kuulsast kohast pildimaterjali, sest polnud vajadust olnud kaamerat kaasas tarida. Ja kui liikuda tänapäevast kergliiklusteed mööda, siis peab ikka tähelepanu suunama üldjoontes sellele, et kedagi alla ei aja.
Aga udust on mul pilte üksjagu, mis eksponeeritud mu esimeses ajatapmiseveebis. Sealt on mu seekordne saak üheainsa ülesvõtte näol ka pärit, ainult veidi lõikamist ja tuunimist.
Uduvere on muidugi parim nimi viinapoele! Aga kas 40 aastat tagasi oli eraldi viinapoode olemas? Mul on tunne, et siis oli kõik vähene kaup ühe poeuberikku kokku viidud. Piimad ja viinad.
VastaKustutaUdune pilt on 100% udune...
Ohoo, tean seda hoonet!
VastaKustutaAga mul on tunne, et see viinapood tekkis sinna millalgi talongiajal.
Las ma nüüd arvutan...siiakanti kolisin ma 35 aastat tagasi, see on kindel. Tollal sai vähem ringi liigutud, aga päris esimestel aastatel toda maja veel poena ei peetud....vist...
(Toktor kuuglisse uurima...)
Udupilt oleks kui õkva mu õue pealt võetud. Täpselt!
Talongiajal vaevalt - Uduvere võis seal enne olla, kui "suure kodumaa kuiv seadus" kehtima hakkas - ma võisin olla 13 või 14 aastane, võib-olla isegi 15.
KustutaKummaline, et nüüd alles hakkan aru saama niinimetet bernoulli seadusest aja mõistes/lõikes - aeg kulub ühtesoodu, aga need revolutsioonilised sündmused käisid nagu kitsamast osast läbi kiiremini, kui oleks muidu läinud...
Udupilti tänasel päeval enam fookusesse ei saa, kuna ühel aastal murdis torm ühe paju maha ja siis teisegi ning andsin maarentnikele loa ülejäänud pajud ka maha giljotineerida, muidu oleks jäänud inetu pusa keset põldu...
https://hinnosaar.net/muuseum/uduvere.html
VastaKustutaMida veel leidsin:
Selles hoones oli alguses Kaarma koolimaja, 1928 pandi see kinni, siis olid seal korterid, seejärel Põllupank (juba kolhooside ajal, kuni 1959), pärast seda on udune aeg ja millalgi avati seal viinapood, nii, et mina ei mäletanud viinapoe avamisaja avamisaja kohta ikka õigesti.
Poleks arvanudki, et nii kireva looga maja!
Vana Hinnosaart ma isegi teadsin - konkreetse jutuga üsna pikka kasvu vana, kuid noorema põlvkonnaga pole kokku juhtunud.
KustutaOlümpiamängud ja sellele järgnev pohmelus tekitasid Brežnevi lähikonnas deliiriumilaadse seisundi, kus kremli juhtkond mõtles välja toitlustusprogrammi.
VastaKustutaAga kas just täpselt 40 aastat tagasi, seda ma jäin ise ka kahtlema.
Aga noh, +/- viisaastaku jagu võin mööda panna...
Üks asi meenus veel: kui mu mälu ei peta, siis Uduvere kõrvalt läks mööda meierei solgitoru.
KustutaNäedsa, mis veel meenus: omal ajal oli tahtnud Gross Maarjasse poe ehitada, aga kuna kohalikud ärimehed olid volikogus esindatud, siis pakuti Rakvere "oligarhile" Uduveresse platsi, kuhu ta võiks poe püsti panna, ainult mitte alevisse. Muidugimõista oli Gross nii nördinud, et isegi ajalehes kajastati...
Igal juhul jäi Väike-Maarja tükiks ajaks ilma Grossi poeta, kuni saatus kinkis võimaluse: Tarbijate ühistu ei majandanud end ära ja Gross ostis maja kõikse magusama koha peal...
Nüüd on Grossil üle 70 kaupluse! Ma olen vast viies või kuues käinud...
KustutaPoode on Grossil tõesti nagu putru, a külarahva terav keel arutab seda va Väike-Maarja omaaegset kiusuvedamist veel praegugi ja arutab, kas poe fassaadiga vastamisi olevad avalikud kemmergud mitte üks kiusakas kättemaksuliigutus kohalike tegelaste poolt pole...
KustutaTäna sõitdin sealtkandist läbi. Autoga sõites vana kooli/panga/viinapoe müüre enam näha pole.
Lisaks veel alasti Lurichi kuju keskväljakul surumas maakera kõrgustesse... Mine sa võta kinni, kuid mu arust kemmergu koha võinuks toonased "vallasaksad" sättida rohkem kabeli poolsesse otsa.
Kustuta...surumas "uutesse kõrgustesse"...
Kustuta