Läks aastakõrtsust ära tali kena
ja jäi sinna norutama noor kevad:
kui lumest tilk tilga haaval
jääkülma nestet mekiks,
siis jaanikuöisel tanumal
ehk enam taaruma ei peaks...
Kevadeti,
kui vered vemmeldama kipuvad,
sest naised ennast ilusateks võõpavad
ning suve poole lühemaid hilpe kannavad -
no kuidas siis veri kihuks ei vemmelda?
ning suve poole lühemaid hilpe kannavad -
no kuidas siis veri kihuks ei vemmelda?
Siis raskelt Raisakull ohkab:
Miks alati peab olema
eemaletõrjuv ja okkaline
eemaletõrjuv ja okkaline
tema jaoks see torkiv...
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustutaTunded nagu kera okastraati - midagi ilusat paistab, aga ligi ei pääse.
VastaKustutaÕigekiri vajas JÄLLE parandamist.
Okkaline on tee sinna armastuse juurde...
VastaKustutaÜlepeakaela on armastus üks okkaline värk. Ükskõik, kas teda siis on või mitte.
VastaKustuta