Rekord rekordi otsa

Millest täna võiks möliseda?
 Rekorditest.
 Inimkond on alati olnud hullunud rekorditest ja paraku on kaasaja olümpia ja muud euroopa-maailmamängud süvendanud seda huvitavat fenomeni. Kui senikehtiv rekord on aastaid seisnud nagu roiskuv vesi, siis on alati mõnel ülimalt hea meel, et keegi ületas eelmise sajandi alguse saavutuse mäekõrguselt. Eriti siis, kui tegu saab olema endi hulgast hõimlasega, kes "vana vihavaenaja" püstitet tipptulemuse enda nimele murrab...
 Rekordid olla selleks mõeldud, et neid saab purustada ja ületada. 

Iga päev oli kuulda raadiumist meite inimloomade aina uutest rekorditesajust – koroonaseltsing oli haaranud uusi liikmeid. Egas nüüd ole muud, kui koroona meistrivõistlused püsti panna ja kettaid vineeriväljaku nurgaaukudesse lööma. Küll neid üleilmameistreid hakkab meite maale sadama kui Vändrast saepuru.
Kogu aeg on jauratud, et olgem positiivsed, aga miks siis igapäevasest koroonarekordist teavitatakse äärmiselt kurva ja etteheitva tooniga ning negatiivse varjundiga? 

 Kurat, no ei osata uuest rekordist enam rõõmu tunda!