Eneseisolatsioon

Elame huvitaval ja samas ka koledal ajal. 

Ümberringi möllab mingisugune punahiinlaste sünteesitud Wuhani katk. 

Sest olgem ausad - teame, et Wuhanis on mingi labor, kust see niinimetet krooniviirus plehku pani. 

Väidetavalt ussi kujul. 

Mis võib isegi tõsi olla – laborist smugeldus viirus välja lihtsalt seedetraktis asuva paelussi abiga. 

Kui inimene sellega hakkama ei saanud, siis oli ilmselt saastunud rott, kelle pistis nahka labori ümber jõlkunud skrait. 

Ning eksootiliste roogade restoran jagas hea meelega skraidiliha kõigile soovijaile, kellel tengelpung oma raskusega püksid rebadele vinnas. 

Ja edasine on juba ajalugu – rikkad eksootikaõgardid päästsid taudi üle ilma valla.  

Paistab, et see on ainuvõimalik seletus antud viiruse tekitet haiguse lättele. 

 Nüüd loen mitut puhku uuest väljendist – eneseisolatsioon. 

 Ning ei suuda tõusvat sarkasmiirvet maha manada. 

 Mis loom siis see kuradi eneseisolatsioon on? 

Enese soojustus ehk palitu/kasukas? Puhvaika?

 Mingi uus tervishoiuametnike väljamõeldud sõna? 

 Ausalt, mul pole midagi selle vastu, kui maakeelt rikastatakse, kuid meil on ju sama tähendusega sõna olemas – KODUAREST. 

Eneseisolatsioon peaks endast kujutama sunnitud vabatahtlikku kodust aresti? 

 Eemaldumine tsivilisatsioonist? 

 Muide, mina saan sellega päris eduliselt hakkama. 

Aga sina? 

No sedasamunegi, et kui prints Siddhartha Gautama, laiemalt tuntud kui Buddha, omal ajal võttis kätte ja hakkas mediteerima, vaat siis oli see eneseisolatsioon. 

 Vaevalt keegi haigestumise korral nüüd inimkonnast eemalduma ning samas ka sügavuti mediteerima hakkab – viirusega nakatatud paeluss lihtsalt ei lase. 

 Viimase aja teadmised väidavad, et meid ei juhi mitte aju ega müütiline tahe midagi teha, vaid bakterid ja viirused, mis meie sooltes ja kehas mingit mikro/makrouniversiumit käigus hoiavad. 

 Nanomõõtkavas aga kitsad trussikud ehk stringid.