Põllukive pole mõtet siin näidata, küll aga paar taiest, mis ühe Eestimaa tuntuima kujuri meisli alt on välja tahutud.
Esimene on koopia, kas tahame seda või mitte, sest originaal lasti 1949. aastal õhku.
Alljärgneva kuju ehk koopia autor on Anton Starkopfi lapselaps Hannes Starkopf, kes tahus selle küllaltki originaaliväärsena.
Kuigi originaalsammas oli A. Starkopfi ja Rahuinglikuju F. Sannamehe tehtud.
Lisaväärtus loo juures on see, et tollane Riigikogu esimees Jaan Tõnisson oli avamisel oma kingad/kalossid jalast võtnud ja sokkide väel kõnet pidanud.
 |
| Rahuingel pärjaga |
 |
| Poiss moonidega |
Ilusalt vormitud kivid, aga kurvad.
VastaKustutaPoisike on eriti ilus. No ja eriti kurb ka keel sealjuures.
Kuskohast sa poisil keelt näed?
KustutaKeel??
Kustuta%@#€€@@!!!!
Veel. "Veel" pidi see sõna olema!
Ma ei näe omaenda vigu, no üldse ei näe.
Võib-olla oli see sõna meel, sest m täht asub k-le lähemal.
Kustuta:D
Kivid kalmistutel varjavad saladusi. Mingil hetkel veel on neid, kes mäletavad, aga läheb aeg, ja elud ja lood vajuvad unustusse. Me küll mälestame, aga lugusid teame vaid pealiskaudselt... kui üldse teame.
VastaKustutaTäpipealt, sestap ongi tähtis lugusid vesta.
KustutaJa minul oli omal ajal hirm ja sügav austus Ambla jõe ees, sest vanaema hoiatas, mis võib juhtuda kui ilma küsimata jõe äärde lähen...
Kivist tehtud nad ongi...Huvitav postitus - ja viide ka.
VastaKustutaMulle on meelde jäänud mälukillud, kus Starkopf oli välismaal olles (Itaalia? Tirooli?) marmorist "Poiss moonidega" väja tahunud nagu diplomitööna.
KustutaKuidagi rahutuks teevad kujud kõrge posti otsas.
VastaKustutaEks ta nii kipu olema.
KustutaNeed kivid räägivad. Ja hästi räägivad.
VastaKustuta