Kiirus, mis muud...

Sedaviisi siis.

Möödunud nädalad olid suht kiired.

Ja kuna pea enam ei jaga enam miskit, siis ei oska ka nagu midagi ette ja taha planeerida, tegutsemisest mainimata.

Käisin viimaks pereõe man, see kirjutas mulle antibiootikumid välja. Vähemalt on nüüd suurem köha kontrolli all. Täna käisin veel kord, et vinduvale köhimisele lisaannustega jalaga tagumikku anda. Homme pean Tapa linna kobima selle järele.

Siis sai ükspäev veel Paides käidud – allesolevad hambad tuli x-kiirtega läbi pommitada. Muidu hambatohter ei nägevat puurida.

Et kaevupump üles ütleb, on juba tavaks saanud – kondensvesi uputas seekord kondensaatori, tekitades lühise ja sellega seoses tuli uus pump soetada. Üleeelmine pump kestis küll mitu head aastat, enne kui midagi hakkas pekki minema.

Nüüd sai siis lahjema mootoriga hüdrofoor paigaldatud ja järgmise asjana läks põhjaklapp. Ega otseselt põhjaklapp ei läinud, kuid imivooliku otsa plastikjubinal läks üks keere puruks ja sealt vahelt hakkas torudes survet langetama, mistõttu pidin Tarvanpääle kimama uue vooliku järgi.

Möödakihutanud reedel pakkisin mönkri käru peale ja kihutasime Tarbatusse, et kõik korralised masinahooldused enne talve ära saaks tehtud.

Kusjuures, ei tea enam ka põhjust, mis võlu sel Tarbatul küljes on, et ligimesed viimasel ajal sinnapoole voorivad – kes pidusse, kes teatrisse, kes matustele... Muide, järgmisel nädalal asun taas mina sinnapoole teele – siis pidi mingisugune pidu maha peetama. 

Ja ausalt öeldes pole mul niipaljukest vaba aega siginenud, et saaksin oma vanale Pööbelmanni instituudile pilgu peale visata ning rahulikult seejärel ära kärvata.

Kõige rohkem pelgan küsimisi teemal - millega tegeled? 

Aus vastus oleks ikkagi selline: luuserdan!

Vaat sedakorda siis sedasi.

Ahjaa, kui ma nüüd juba siin olen, siis tänane öölugude kogumik ei tee mitte sugugi paha...