Kumb sõna nüüd õige on: koeri või koereid?

Ma tõesti ei tea, mis meie maakeelega lahti on?

Pole kursis ka sellega, kuidas keeleinstituut või keeleinspektsioon mitmusesse kalduvaid osastava käände (küsimus – keda? mida?) sõnalõppudesse suhtuvad.

Ma isegi ei tea, kuidas teile tundub, aga mulle kõlavad need ajakirjanduslikud "sedöövrid" kuidagi võõralt.

Mulle tuli nende tõttu isegi meelde paar seika emakeele tunnist, kus paar klassivenda käänasid ühte sõna sama moodi nagu mulle harjumatuna kõlab. Meile õpetati toona, et õige oleks „vaenlasi”, mitte „vaenlaseid”.

Kaaslasi, mitte kaaslaseid.

Inimesi, mitte inimeseid.

Kasse, mitte kasseid...

Kas nüüd peab emakeele õpetaja oma hauas ringi pöörama ja neile viied kätte toimetama?

See tähendab paljude toonaste õpilaste rehabiliteerimist - kolmemehed viiemeesteks, sest juba need osastava käände „valed” sõnalõpud tõid kaasa hinnete languse. Ning teiste „õigestikirjutajate”, kelle hulka kuulun paraku ka mina, hinded peaksid olema kolme või lausa kahte väärt.

Kui nii, siis pean ma oma koolidirektsiooniga ühendust võtma ja kaasa tarima neile hinneteparandusteks oma vanad tunnistused. Lõputunnistuse pean ka tagastama, kuna emakeeles ilutseb mul nüüdseks sulaselge „2”. Ning nentida tagantjärgi kurvastusega, et mul pole õigust olla selle kooli vilistlane. Samas, ega mul ole midagi kaotada ka – teadjamad koolivennad on rääkinud oma vilistlaskonna pidudest kooli juubelite aegu, millest mina olen kuidagiviisi oma õndsas teadmatuses maha maganud. Juba nendest juubelipidustustest mitteosalemisest teen järelduse, et mina ei ole vilistlane, kuna tänapäevaste kriteeriumite põhjal kukkusin põhikooli taseme emakeele eksamil läbi.

Haridusministeeriumile esitan nüüd küsimuse: Kas mu keskharidust tunnistav paber on samuti eeltoodust lähtuvalt kehtetu?