Pühapäeva hommikupooles hakkas
mu mölafön lõugama.
Küsiti otse, mida
ma õhtupoolikul teha kavatsen?
Äkki tahan
linnalähedast hõngu kaanida?
No mis sai mul selle
vastu olla.
Vähemalt keskkonna
vahetus kuluks ära küll.
Tegelikult oli veidi
abi vaja, et saaks kiiremini koorma maha.
Seega, pärale
jõudes polnud pererahvas koju jõudnud.
Sukeldusin siis
kaasataritud tunkedesse.
Siis oli aega ajada
käruga pikapimaastur põiki teistele ette ja alustada koorma
mahalaadimisega.
No te ikke tunnete
Raisakulli – ega tema naljalt ikka tööle ei hakka, kui talle pole
õlut pakutud.
Niisiis silmasin
riiulil poolikut õllekasti.
Haarasin kohe ühe küma purgi omale ligi ning tankisin end esiti poole purgisisuga.
Siis sai tööle
hoogu antud.
Puude kantimine läks
nagu lepase reega, sujuvalt vaheldumisi õllega tankimisega.
Mingil hetkel saabus
peremees ka appi.
Siis läks tempo
nagu käest ära – muutus teine vähe kiiremaks.
Kui ma siis kuurist
välja sain, oli ümberringi pilkane pimedus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar