Tarbatust ja kassiga

Tarbatus keegi jõudis juba möliseda Raisakulli mõttelaiskuse üle – ei ole teist kuskil eriti kuulda-näha olla.

Ainuüksi selleks, et teada saada, kas Raisakullil üldse eluvaim sees ongi?

Kurat, lugegu surmakuulutusi siis – selge see, kui seal Raisakulli pole, siis on ta veel elavate kirjas.

On ikke tehislik kontrollivajadus inimloomadel oma mälu risustamiseks asjatu teabega – just selle viimase tõttu on Raisakull inimkonna edumeelsemast ja ühtlasi kõige tagurlikumast suhtluskanalist teatud vahemaaga heaga eemale hoidnud.

Raisakull ei taha oma ego kuskile peale suruda ega taha ka, et teda lämmatatakse teiste omadega.

Rahulikult on Raisakull eemaldumas aeglaselt, aga samas sihikindlalt kõigest, mida elu pakub. Kuskil netiavaruses oli üks tore artikkelgi selle kohta. Allaandmistõveks nimetatakse teist.

Raisakulli praegune eluetapp on kõigi eelduste kohaselt kuskil abuulia kandis ja liigub vältimatult akineesia poole.

Raisakull pakub, et Siddhartha Gautama ise on sellesama tee läbi käinud enne, kui Virgunuks sai.

Raisakulli sihiks on vastupidiselt Budhhale hoopis Suikunuks saada.

Küll jõuab lühikese elu jooksul ära suikuda küll.

Mida aga Raisakull Tarbatus tegi, ei küsi keegi.

Ennetamaks pärimisi igalt rindelt teavitab Raisakull järgmist, et ta oli äsja raudruunalt maha astunud, et põrutab jala kesklinna poole, kui aeg lubab, siis tagasi vantsida, aga kellaajaliselt läinuks kõik nihkesse – tagasi ta järgmise porgandi saabumiseks ei jõudnuks.

Nimelt siis ei oleks Raisakull saanud edasi kihutada Võru poole, kus Raisakulli õepoeg korteri liikusid välja tehes sajalisi luhvitas, vaid rongiga tagasi loksunud.

Kohapeal pakuti manustada viinakuu-põhist jooki ning peale hammustamiseks nelja eri sorti sussit ja traditsioonilisemat sakummi.

Raisakull küll mögises sake puudumise üle, aga kes ikka teda kuulas.

Selle eeltoodud kokkuvõttega haakub ka suure ülevabariigilise Joomapaastu-nimelise kainuseprojekti põhjalaskmine Raisakulli poolt.

Tegelikult sai urgitsetud nädal varem korgitseriotsaga väikene augukene õhupalli põhja, kui pakuti degusteerimiseks mitut erinevat koduveini mekkida.

Päris head olid teised.

Mittekaubandusliku välimusega 3-liitrise purgijagu veini pistis Raisakull samal õhtul kodus nahka.

Järgmise päeva magas Raisakull täiuslikult maha.

Laseme siinkohal Raisakullil endal veidi möliseda:
"Igatahes peaks meie vabariigi presidendinna mind Maarjamaa ristiga meeles pidama.

Ikka selle eest, et ma rahva ühist vaenlast hävitasin.

Mõelge, kolm liitrit alkoholi üksinda pintsli pista on juba kangelastegu.

Täpsustagem - mitte kolm, vaid oma kuus liitrit."

Lükkamaks seda va suikumist teatud aja võrra edasi, ostis Raisakull Tarbatust miskise kassi.

Küsis veel müüjalt – Kas ikke kõik vaktsineerimised on tehtud?

Mille peale müügiesindaja vahtis juhmahastava pilguga Raisakulllille otsa, teatas pirtsatades samal ajal – Ise avastage!

Kass on kass, silitad teda vastu või pärikarva.

Aga Raisakullile sattus kiilakas isend ette, kes närilisi millegipärast ei taha püüda.
Raisakull tahtis veel siinkohal sõna võtta, nii et kuulakem, mis ta veel mögiseb: 

"Noor olla teine. Küll ta kosub.

Õpetada teda sihtotstarbeliselt on lootusetu juhtum, eriti kui juhtimis-süsteemiks on android.

Neist lollakatest larhvika-säutsu-instadest kulges vähemalt ilusti mööda.

Menüü on veidi kasin, aga ussi- ja püssirohtu pole vaja teisele sööta, sest mingisugune tohtriabi ehk viirusetõrje on juba paigaldatud.

Lähen nüüd silitan oma kassikest edasi.

Äkki näitab veel küüniseid ja hambaid ka?"