Vutt

Paar päeva tagasi käisin nõndanimetet „suurt vutti” kaemas.

Kusjuures esmakordselt.

Kohaliku kooli staadionil pidid pallilahingut pidama kohalikud ja Viimsi mehed.

Kuulutuse perra oli 1/32 finaal, et tule ela kaasa!

Ausalt, ma mõtlesin endamisi kogu janti kaedes, kas kohalikud ikka oskavad palli vallata?

Üks oma kaitsjatest manas end vist Neimarina, et sai isegi ühe kolli kirja.

Mis sellest, et oma väravasse.

Mul läks lugemine sassi, kuigi punktilugeja näitas matši lõpuni 2:1, jäi lõppseisuks 6:1 külalismeeskonna kasuks.

Üks võimalikke vabandusi olla see, et Viimsi mehed olla iga päev, mõned lausa Reimi Martini juhatuse all treeninud, aga kohalikud treenivat nädalavahetustel.

Homme püüan ka kohal olla - omavahel võtvat mõõtu mingid Tallinna ja Paide/Tapa võistkonnad.

Siis olla staadionil tunda testosterooni asemel östrogeeni lehka...

Silmale ka hea kaeda, kuidas fuuriad palli taga ajavad.