Hull mis hull...

 Üleeile oli Raisakull garaažis võsaka konksu otsast alla võtnud, üle Tuhniku, mönkri ja Härja upitanud välja valguse kätte. Et proovib ja kaeb perra, kas kannatab teisega veidi käiguteede ääres vohavat heina vähemaks võtta. Nädala alul oli Raisakull selle tarbeks oma GT-ga Tapale vändanud* ja sealsest saepoest tamiilipotsiku lunastanud, mille sai nüüd kolmiknoa asemele keerata. Lisas võsaka paaki veidi uut kütust vanale juurde ja raputas selle segi ning proovis käivitada. Masin läks peale kohustuslikku minimaalset võimlemist koheselt käima. Raisakull ei teinud teist nägu ka mitte, kui suretas stoppnupust masina välja. Kaenud taevast veidi, otsustas ta selle paagitäie rahulikult ära lasta. Vahetas toas riided töistemate vastu ringi ja esikus surus kummikud koibade otsa. Seejärel kargu najal garaaži tagasi, ümbritses ennast rakmetega ning töö võis alata. Natuke aega hiljem oli toetumine vasakule jalale valulik ja siis tuli niitmisele järsk lõpp teha. 
Noh, vähemalt sai alguses natuke rasva endas vähemaks. 

Eile oli  Raisakull veidi targem - pistis kargu rakmete ja keha vahele nagu musulmanid või piraadid omal ajal kinžalli vööle kinnitasid. Iga paari sammu tagant tuli kark appi võtta, kuid töö sai üksjagu tehtud - hoonete ümbrus sai kenama väljanägemise. Seejärel oli Raisakull rehaga kõik niidusaadused käiguteele laiali roobitsenud.  
Täna hommikupoole istus Raisakull Härjale ja hekseldas kõik need pikemad varred molekulideks, Kuna ilm lubas aias muru niita, siis ennelõunase aja oligi aeg niitmisele pühendet. 

Raisakull oli ükspäev raadiumist kuulanud Johnny Deppi esitatud lugu ja millegipärast hakkasid turjakarvad turritama...

______________________
* Spidomeetri järgi väntas Raisakull ligi 30km ära - lihtsalt iseenda statistika jaoks sai see mainitud. 

Eile...

 Raisakullil oli eile harukordselt tihe sebimise päev.
Polnud siin imestada midagi - terve päev lubas ilusat ilma, mida järgnevad päevad ei luba - seega tuleb tegutseda - aed ja aiatagune vajasid niitmist. Muidu kole vaadata, kuis juba äraõitsenud võilillevarred kohati turritavad nagu padujoodiku irves hambatüükad. 
Kuna Raisakulli silmapiiril kedagi tulemas ei ole ja kõik teised on oma tegemistega ametis, siis otsustas Raisakull sarved pihku haarata ning ise kõik ära teha. Kõigepealt kanister rattale siduda ning esimene rattasõit peale oppi võis alata.
Bensukas polnud mingit järjekorda (Trumpile tuleb siinkohal tänusõnad öelda), siis sai Raisakull kõik asjad sujuvalt aetud - kanister kütust täis, seejärel tuli arveldamine ja edasine oli konksudega elastikkummiga kanistri pakiraamile paigaldamine. Aga tekkis probleem, kuidas ennast ratta selga istutada nii, et täis kanister ei liiguks oma asendikohast. Raisakull siis palus teenindajat appi. Ime küll, kohe oldi valmis rõõmsalt ja lahkel moel aitama. Muidu pigem ollakse nagu tõrjuvad. Raisakull soovis hüva päevajätku ning hakkas kodu poole väntama. 
Kodutanumal tuli "Härg" täis joota ja pealelõunasel ajal sööma viia - kaks tundi hiljem oli kogu niidetav pind niidetud. Niitmise ajal olid aasta esimesed parmud kohale lennanud ja kuna Raisakullil polnud neile õlut kuskilt võtta, siis tulid nad kohe niitjat purema, raisk. 
Peale niitmist tuli voolik lahti rullida ning liidesed külge installida ning niidukorpus sai puhtaks.
Trakats jäi mõneks ajaks jahtuma avatud kapotiga, kui Raisakull toas hilbud ontlike vastu vahetas.
Uksed lukku ja kargud kaasa.
Sest Amblas tuli väisata mingit pärimuspidu Baltica-festivali raames.
Kohale jõudes oli näha, et rahvast oli ja kõik istumisalused hõivatud. Raisakull otsis rahvamassist tükk maad eemal endale mingisuguse toe, kuhu selg toetada. Kuna ta on kõva kuulmisega, siis loomulikult ta ei kuulnud, mida kõneldi.
Ja ega Raisakull kaua ka ühe koha peal suuda püsida, siis loivas ta üsna pea mööda platsi, ehk näeb mõnda tuttavat - ei näinud ühtegi, kuid nägi Tšehhi rahvarõivais noori. Raisakull vaatas rõivaste mustreid ja tabas ennast mõtlemas - et mingid sarnasused madjarite omadega olid...
Oli mis oli, kui Raisakulli pilk sattus ekslema Eesti, ilmselt Ambla kihelkonna, rõivais inimloomi kaema, siis oli küll tunne, et meite omad on ilusamad.
Ringi liikudes kostus Raisakulli kuulmeradarisse regilaulu viisid Ambla naiskoorilt - teate, need helinivood olid rahustavad. 
Alles siis tabas Raisakull, et aeg oleks tagasi kodutanuma poole trööbata.  
Sest vats hakkas miskipärast korisema...