Laadal käidud

 Et Amblas peeti täna ilmselt esimene laat peale viimast ilmasõda, otsustas Raisakull ennast ka seal näidata. Ning ennast liigutada, võttes ühtlasi aega, kaua tal kulub kodunt bussipeatusesse lonkamiseks.
Oh ei, ärge te üle mõelge, et tahab püüne peal oma luuletusi lugeda - selleks takistab Raisakulli paaniline lavahirm. Tegelikult komberdas Raisakull vaatama, mida seal ka pakutakse. 
Kui Jäneda laat on praeguseks võtnud kolossaalsed mõõtmed, siis Amblas oli sellega võrreldes nanolaat. 
Mnjah, alguse asi, nagu võiks arvata. Sellegipoolest kiidusõnad kogukonna eestvedajaile. 
Õhtuks oli planeeritud kultuurimaja taha jaanituli. Raisakull otsustas pärast lühiajalist arutelu iseendaga, et tühja sellest jaanikust...
Järelikult on ta ätistunud.  

...edusammusest...

Edusamme pole tervisepildil eriti näha, kuid midagi on Raisakull juba saavutanud. 
Nädala alul oli poest vaja söögiollust tuua, kuid vihm ei lasknud eriti liikuma, siis vajutas Raisakull sabina pausi nupule ja võttis kuuri alt "Harley"-ks kutsutava naisterahva ratta ning käis kohalikus hüpersuperminimarketis ära. Poe ees meenus, et kargud jäid kaasa võtmata. Polnud aega enam neid taga nutta, vaid tuli hambad ristis kauplusesse tuigerdada, kus sai käruga kaup kokku kühveldatud ning pärast lunastamist tagasi ratta selga istuda. 
Koju jõudes ajas Raisakull ratta varju alla ning taarus raske seljakoti all tubastesse valdustesse. Ime küll - nii, kui ta välisukse enda tagant kinni tõmbas, hakkas uuesti sadama. 

Nüüd teavitab Raisakull, et kesknädalast alates pole ta küünarkarke puutunud. Ei oska midagi lisada, kui edusamm seegi. 
Üleeile kangutas Raisakull peale muruniitmist pliidipuuriidalt rasked eterniittahvlid maha. Eile hommikul tuli mönkrile hääled sisse lüüa ning käru sappa võtta - ilusad kuivad ilmad tuleb ju kuidagiviisi ära kasutada. Loodetavasti saab kõik pliidipuud paari ilusa päevaga sisse toimetatud.
Ainuke probleem tekib ahjupuudega - musträstas on sinna virna pesa valmis treinud. 

Kui juba siin lindudest räägitakse, siis kevadel oli Raisakull tunnistajaks kahe päntjala loivamisega diagonaalselt üle hoovi - pardimamma midagi jutustades ees nagu giid võõral maal ja pardipapa torisedes järel.
Selle nädala alul oli järsku asja sadadele musträstastele, kes paari päeva jooksul rõõmustasid aias ollles Raisakulli üksildast oleskelu. 

Põrgu veerel

Märtsikuu lõpupoole millalgi helistati pealinnast ning kästi järgmisel hommikul väravas oodata.
Et tulevad ja võtavad Raisakulli ühes tükis peale ning seejärel põrutatakse edelasuunal Pärnu kanti.
Et heal klassivennal on järjekordne aasta vanemaks saamise päev, tuleb minna seda ikka tähistama.
Raisakull proovis küll pareerida, et temal on hoopis plaan saun kütte panna ja pesus käia.
Aga kas nad siis kuulasid teda - ei!
Tegelikult oli vaja küll ennast küürida, sest mõned päevad varem oli Raisakull labidaga kullakambris inventuuri teinud ning selle vänge hais jäi naha külge. Ükskõik kui palju ka käsi ei pese, ikka jääb lehk manuliseks.
Eks siis tuli kultuurkihistuse kolmesajanda viienda kihist "Troinoi" pudel üles otsida ja selle sisu mitte seespidiselt tarvitada nagu mõned professionaalsed harrastajad seda omal ajal praktiseerisid, vaid piserdada ning hõõruda nahal laiali. 
Nõndamoodi mingisuguse paadialuse moodi lõhnastatult ootas Raisakull karkude najal järgmisel ennelõunasel ajal väravaesises portaalis maa peal triivivat kosmoselaeva, mis peagi reisija peale korjas. 
Sõitma asuti aga peale seda, kui sohver ja tema kaardilugeja vee keemahakkamise vältimiseks naabrimehe krundile oma põied tühjendasid. 
Niinimetet "kartokrahv" pagendati tagaistmele, kus ta kehastus ümber "diizeiks". 
Ilmselt oli ta kunagi sarkastilise Raisakulli irooniat süldimuusika teemal nii südamesse võtnud, et seekordsel "tähesõidul" striimis torujuhtmest ainult rokki ja punki.
Üldtuntud Tori Põrgust mööda seilates tulistati kuulmekiledesse näiteks selline lugu.

Suvituspealinna magalarajooni ühe viiekordse kolossi ette auto igatahes pargiti ning asuti kolmekesi ühiselt uut kõrgust vallutama. Otseselt Everesti moodi küll treppe mööda üles turnides ei tundunud, kuid head klassivennad olid kiiremad. Raisakullil oli raskusi karkudega tempo magniihvikot rakendada, siis jõudes õigele korrusele oli näha korteriperemehe üllatunud näoilmet, kui tema pilk treppe mööda ähkivat ja puhkivat viimast ülesrühkijat silmas.
Jah, selle nimel tasus juba talle külla minna...