kolmapäev, 14. november 2018

Nagu tavaliseks saanud, töötab Raisakull ainult nädalalõppudel...


Pühapäeva hommikupooles hakkas mu mölafön lõugama.
Küsiti otse, mida ma õhtupoolikul teha kavatsen?
Äkki tahan linnalähedast hõngu kaanida?
No mis sai mul selle vastu olla.
Vähemalt keskkonna vahetus kuluks ära küll.
Tegelikult oli veidi abi vaja, et saaks kiiremini koorma maha.  

Seega, pärale jõudes polnud pererahvas koju jõudnud.
Sukeldusin siis kaasataritud tunkedesse.
Siis oli aega ajada käruga pikapimaastur põiki teistele ette ja alustada koorma mahalaadimisega.
No te ikke tunnete Raisakulli – ega tema naljalt ikka tööle ei hakka, kui talle pole õlut pakutud.
Niisiis silmasin riiulil poolikut õllekasti.
Haarasin kohe ühe küma purgi omale ligi ning tankisin end esiti poole purgisisuga.
Siis sai tööle hoogu antud.
Puude kantimine läks nagu lepase reega, sujuvalt vaheldumisi õllega tankimisega.
Mingil hetkel saabus peremees ka appi.
Siis läks tempo nagu käest ära – muutus teine vähe kiiremaks.
Kui ma siis kuurist välja sain, oli ümberringi pilkane pimedus.

Kommentaare ei ole: